Kui palju meditsiinitöötajaid vaktsineerimisest keeldunud on, polegi lihtne teada saada. Terviseamet, kust ERR-ile lubati statistilised andmed tervishoiuasutuste kaupa kärmelt teele panna, jättis selle lõpuks tegemata, suunates teema edasi sotsiaalministeeriumisse. Sealt aga selgitati ERR-ile, et neid andmeid ei saa väljastada, sest need oleksid eksitavad.

Ministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste selgitas, et neil õigupoolest polegi neid andmeid, sest tervishoiuasutused esitavad oma vaktsineerimisteatised üleüldiselt, st ühes potis koos on nii töötajad kui ka haiged, aga eraldi neid andmeid pole, nii et kui suur hulk töötajaist on vaktsineeritud (või sellest keeldunud), polegi võimalik praegu teada saada.

Ministeerium kogub statistikat küll tervishoiuasutuse tüübi ja maakonna kaupa, st neil on ülevaade, kui suur hulk mõne maakonna kogu elanikkonnast on vaktsineeritud või kui suur hulk kõigist haiglatest või perearstikeskustest on vaktsineeritud, ent asutuse kaupa ülevaadet ei saa.

"Hetkel näeme küll oma aruandluses terviseinfosüsteemi laekunud vaktsineerimiste arvu, aga kui võtame sealt vaktsineeritute arvu, ei saa me vahet teha, palju on selle sees personali ja kui palju patsiente. Meil on plaan see aruandlus natuke täpsemaks viia, aga hetkel pole me seda veel teinud. Sellist statistikat eraldi praegu ei korjata, haiglad on öelnud seda hinnanguliselt [palju on vaktsineerimisest keeldumisi], see on erinevatel haiglatel erinev. Sellepärast ei peakski praegu seda infot asutuste kaupa väljastama," selgitas Paluste ERR-ile.

See jätab mulje, et ministeeriumil pole aimugi, kuidas meedikute vaktsineerimine kulgeb. Päris nii see siiski pole.

"Kohtume iga päev kõigi asutuste esindajatega. Või kui mitte iga päev, siis mitu korda nädalas vähemalt, kus lauaringis infot vahetatakse. Igal haiglal on oma personali vaktsineeritusest ülevaade. Orienteeruv hinnanguline hõlmatus on meil loomulikult on teada, aga selliste andmete väljaandmiseks meil täpseid andmeid ei ole," põhjendas Paluste andmete väljastamisest keeldumist.

Seetõttu soovitab ta infot hoopis meditsiiniasutusestest otse küsida. Ent ka see on tupiktee.

ERR-ile teadaolevalt on Tallinna madalaim vaktsiiniga hõlmatus Tallinna Kiirabis, mida ka Heli Paluste ei eita.

"Tallinna Kiirabi tõepoolest oli oma hõlmatuse pärast mures ja minu teada on lähipäevil lausa planeeritud eraldi infopäev, kus inimeste küsimustele ka vastatakse, sinna on arstid-eksperdid selgitama kutsutud," kinnitas Paluste. "Aga ma ei tähtsustaks esialgset keeldumist üle."

Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas ise aga keeldus vaktsineerimisest keeldumist oma asutuses probleemiks nimetamast.

"Me praegu vaktsineerime neid inimesi, kes oma soovist teada on andnud," vastas Adlas küsimusele, palju nende personali seas keeldumisi on olnud. "Kiirabil ei ole muresid. Me tegeleme probleemidega, lahendame neid jooksvalt, ja kui need tekivad, siis lahendame. Hetkel meil probleemi sellega ei ole, vaktsineerimine käib ja lõppeb umbes kuu aja pärast."

Adlas ütles, et ainus tõrge, mida ta oskab esile tuua, on asjaolu, et sel nädalal terviseamet neile vaktsiine ei eraldanud.

"Aga see ei ole oluline tõrge, sest järgmisel nädalal jälle peaks see ju jätkuma," kommenteeris Adlas.

Ka seda ei osanud Adlas öelda, mitu töötajat vaktsineeritud on.

"Ei oska üheselt öelda, sest 40 protsenti meie töötajatest töötab korraga mitmes tervishoiuasutuses ja neid vaktsineeritakse paralleelselt mitmes tervishoiuasutuses. Meie oleme teinud 280 doosi," ütles Adlas ERR-ile, täpsustades, et Tallinna Kiirabis töötab kokku umbes 500 inimest.

Heli Paluste ei nõustu vaktsiinist loobunud kiirabitöötajaid keeldujateks nimetama.

"Ennatlik on pidada neid, kes esimesel võimalusel pole vaktsineerimist kasutanud, vaktsineerimisest keeldujaks. Saame aru, et inimesed on ettevaatlikumad, tahavad rohkem infot, vaadata, kuidas läheb neil, kes on esimesed süstid saanud. Neid ei peaks lahterdama sellepärast keeldujaks. Et inimesed tahavad rohkem mõelda, on arusaadav, vaktsineerimisperiood ju jätkub," ütles Paluste.

Heli Paluste sõnul ei jookse Eesti meditsiiniasutustes vaktsineerimisest keeldumised ei etnilist päritolu ega ka vanust pidi, ehkki enim on loobumisi valdavalt venekeelsel Ida-Virumaal.

"Üsna tüüpiline on see, et õdede hulgas on keeldujaid rohkem kui arstide hulgas ja hooldajate hulgas rohkem kui õdede hulgas. Väikseim on vaktsineerimistega hõlmatus kahjuks Ida-Virumaal," nentis Paluste.

Teeb see ministeeriumit ka murelikuks?

"Kui, siis Ida-Virumaa madal hõlmatus teeb murelikuks. Aga ma ei kiirustaks ei kiirusta järeldusi tegema," ütles Paluste. "Tallinna kiirabi olukord praegu ei tee murelikuks."

Millal ministeerium kiirabi ja teiste suure vaktsineerimisest keeldujate hulga pärast muretsema hakkab, Paluste prognoosida ei soovinud.

Maakonniti on parim vaktsiiniga hõlmatus praegu Tartumaal, kus on vaktsineeritud 2,62 protsenti elanikkonnast (4028 inimest). Madalaim on tase Ida-Virumaal - vaid 0,75 protsenti (1010 inimest). Tallinn ja Harjumaa on 1,29 protsendiga (7798 inimest) keskmike seas. Keskmisest parem on olukord veel Hiiumaal (2,1 protsenti ehk 196 inimest) ja Viljandimaal (1,95 protsenti ehk 898 inimest).

Siinkohal on oluline meeles pidada, et seni on vaktsineeritud vaid tervishoiutöötajaid ja hooldekodude elanikke ning töötajad ning kuivõrd vaktsiinitarned on takerdunud, siis ka seal pole saanud kõik, kes selleks soovi on avaldanud.

Üle Eesti jaotuvad kõik seni tehtud vaktsineerimised nii, et suurim hulk neist on tehtud haiglates (71 protsenti), järgnevad perearstikeskused (16 protsenti) ja õendusabiasutused ehk hooldushaiglad (8 protsenti). Kuid, nagu öeldud, on selle sees lisaks personalile ka patsiente - näiteks haiglates võivad patsiendid moodustada suure osa vaktsineeritutest, nagu kindlasti ka hooldekodudes. Kui palju, pole praeguse statistika järgi võimalik väidetavalt kindlaks määrata.

"Hooldekodude vaktsineerimine käib praegu paralleelselt tervishoiutöötajatega. Üle 30 hooldekodu on lõpetanud esimese ringi vaktsineerimise," ütles Paluste.

Ent ka seda statistikat, kui palju hooldekoduelanikest on vaktsineeritud ja kui paljud on kas ise või lähedaste poolt sellest keeldunud, pole. Paluste selgitusel kõik hooldekoduelanikud ei kuulugi vaktsineerimisele - need, kes on hetkel koroonas või selle juba läbi põdenud. Tehet "vaktsineeritud + põdenud", mida lahutada hooldekodude elanike üldarvust aga pole keegi ette võtnud.