Eesti ei hakka ametiga kaasnevat vaktsineerimiskohustust seadusesse kirjutama

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinna kiirabi on üks asutusi, kus on tekkinud konflikt vaktsineerimise teemal. Autor/allikas: Tallinna Kiirabi

Kui Lätis muudetakse seadust, et lihtsustada vaktsineerimisest keelduvate töötajate vallandamist, siis Eestis seadust rangemaks või leebemaks muuta ei plaanita, kuna viimase võimalusena on tööandjal see õigus ka juba täna.

Tööandjal on kohustus tagada nakkusohutus nii oma töötajatele kui ka klientidele sealhulgas näiteks meditsiinisektoris patsientidele. Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ütleb, et koroonaviiruse puhul tähendab see üldjuhul isikukaitsevahendite kasutamist ja muidu töökorralduslikke lahendusi. Kui nendest lahendustest ei piisa saab töötajatelt nõuda vaktsineerimist.

"Kui tööandja on teinud riskianalüüsi, koostanud tegevuskava, selles ette näinud ja põhjani veendunud, et ilma vaktsineerimiseta ikkagi ei saa, pakkunud töötajatele vaktsineerimist ja üleüldiselt leidnud, et muude meetmetega neid riske maandada ei ole võimalik ning kõike seda ka töötajatele selgitanud, siis tuleb ka töötajale selgitada, mis juhtub, kui ta vaktsineerimisest loobub," rääkis Saar. "Kui muid lahendusi tõesti pole ja töötaja siiski keeldub vaktsiinist, on võimalik juriidiliselt korrektselt öeldes tööleping erakorraliselt üles öelda, inimkeeli siis vallandada," selgitas ta.

Nii teatas Tallinna Kiirabi mais, et lõpetab töösuhte vaktsineerimata töötajatega. Kiirabi juht Raul Adlas selgitab, et läbirääkimised vaktsiinist keeldunud töötajatega lõppevad reedel ja tuleval nädalal saadetakse välja teatised töösuhte lõpetamise kohta. Adlas kinnitab, et augustiks on kiirabis tööl vaid vaktsineeritud inimesed.

"Üldiselt me tahame olla vaba ühiskond. Soovime võimalikult häid kokkuleppeid töötegijate ja tööandjate vahel, et mõlemal oleks võimalikult hea ja ladus tööd teha. Kui me räägime tervishoiust, siis minu seisukoht on, et tõepoolest eriti kriitiliste, raskes seisus patsientidega, hooldekodu patsientidega, peaksid tegelema need inimesed, kelle ohutus selle nakkushaiguse ülekandmisel on minimeeritud. Täna on ainuke tõenduspõhine meetod selleks vaktsineeritus," ütles Adlas.

Saar lisab, et ministeeriumil ei ole plaane seadust muuta. Õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay ütleb, et selleks ei ole ka põhjust: "Pigem näeksin ohtu selles, kui hakata nüüd kiirkorras reguleerima midagi seadusandlikul tasandil, kui me ei ole antud hetkeks isegi kriisist väljunud. Kõige olulisem on siin ikkagi võistlevate õiguste omavahelise tasakaalu saavutamine. Ma arvan, et selleks on meie kohtutel kõik hoovad käes."

Vaktsiinist keeldunud kiirabi töötajad on varem öelnud, et pöörduvad oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Kui see juhtub, võib Tupay hinnangul oluliseks vaidluspunktiks kujuneda, kas tööandja veendus, et ohutuse tagamisel ei ole vaktsineerimisele alternatiivi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: