Eesti Post tahab postiteenuse kättesaadavust ümber defineerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Pärnu mnt Omniva Tallinnas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti Post on aastaid vaevelnud mure käes: postiseaduse kohaselt tuleb postkontorit mitmel pool pidada üleval ka siis, kui keegi seal väga ei käi. Samal ajal pole aga aktiivsema teenusekasutusega kohtades postiteenus piisavalt kättesaadav.

Teisipäeval kohtus majandusministeeriumi, Eesti Posti ja konkurentsiameti osalusel juhtrühm, mille eesmärk on seada paika uued sihid. Edaspidi ei tohiks postiteenuse kättesaadavust mõõta postkontorite arvu ja tiheduse järgi, vaid selle järgi, kui paljude inimesteni postiteenus reaalselt jõuab.

Näiteks Tallinnas on mitmed postkontorid avatud tööpäeviti kella kümnest hommikul õhtul kuueni ja nädalavahetusel on need suletud. See tähendab, et paljudel inimestel ei jää töö kõrvalt aega postkontorisse jõuda. Teised postipunktid on avatud näiteks päevasel ajal kell 13 kuni 15. Harjumaal Harku vallas on postkontor avatud teisipäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja laupäeviti kell 9-12 ja neljapäeviti kell 15-18.

Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kaja Sepa sõnul saavutasid osapooled kättesaadavuse põhise postiteenuse põhimõttelise kokkuleppe.

"Esimene samm oleks kõigepealt fikseerida tänane olukord ja kokku leppida, kuidas kättesaadavust ja kvaliteeti mõõdame. See ei tee olukorda halvemaks ega paremaks, aga annab mõõdiku, mille alusel edaspidi muudatuste järel aru saada, kas kättesaadavus on läinud paremaks või halvemaks," selgitas Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kaja Sepp.  

Mõnel pool on postivõrk ülekoormatud, teisel pool aga ei vahendata ühtegi pakki. Mõõdikute alusel muudatuste tegemisel saaks viia ressursi üle sinna, kus seda praegu puudu on.

Mõõdetakse konkreetseid teenuseid, nagu postimarkide ostmine, universaalse postiteenuse osana pakkide ja kirjade saatmine ja vastuvõtmine, perioodika kättetoimetamine, rahasiirded. Mõõdikutena arvestatakse näiteks inimeste kaugust teenuspunktist, teenuse kasutamise võimalikkuse tunde nädalas, teenuspunkti kättesaadavust ning teenuse kiirust ja kvaliteeti. 

"Kui olukord on paigas, saab vaadata mida tegema hakata, et see paremaks muutuks," sõnas Sepp.

Postkontorite nimel pingutamise asemel juurde postipunkte ja -automaate

Töörühm leppis kokku, et teenuste osutamise viisi käsitsetakse ühtsena ning edaspidi ei tehta vahet, kas postipunkt on koos inimesega, või on seal paki saatmise teenust pakkuv automaat.

Sepa sõnul ei tähenda see, et Eesti Post hakkaks postkontoreid sulgema. "Pigem näeks varianti, tegelikult tuleb postivõrku teha tihedamaks, eriti maapiirkondades," märkis ta.

"Mitte tihedamaks sellega, et panna igale poole postkontor, seda ei kannataks finantsiliselt ei ettevõtja ega maksumaksja välja. Selle uue kvaliteedimõõdiku alusel tekiks võimalus ehitada üles paindlik postivõrk," kirjeldas Sepp.

Tema sõnul tähendaks see, et maakonnakeskustes oleksid saadaval suured täisfunktsionaalsed postkontorid, kus pakutakse nõustamist ja kõiki muid teenuseid, mida võiks vaja minna.

Väiksemates kohtades aga tuleks juurde luua postipunkte, mis on leidnud oma koha nii raamatukogudes, poodides kui kohalike käsitöötegijate juures. "Need on sellised kohad, kus inimene saab oma paki kätte, marki osta, elementaarsed asjad ära teha. Näeme, et need võiksid olla toetatud pakiautomaadiga," lisas ta.

Murekohaks jäävad endiselt talud, mis asuvad nii postkontorist kui postipunktist kaugele eemale ning lahendada tuleb küsimus, kuidas saab oma paki panna teele näiteks postkontorist kaugel talus elav üksik vanainimene. "Kõige ratsionaalsem on viia teenus talle piltlikult öeldes taksoga koju," kirjeldas Sepp.

Sellist teenust pakub postifirma juba praegu, kuid edaspidi sooviks Eesti Post teenust laiendada ja kättesaadavamaks teha.

Postifirma on alustanud maapiirkondades ka postiautomaatide pilootprojektiga, mille raames paigaldatakse kaheksasse omavalitsusse väiksemõõdulised postiautomaadid. Tulevikus näeb firma, et sellised võiks olla igas külas, kus elab vähemalt 150 inimest. See tähendaks 1000 automaadi paigaldamist üle riigi.

Sepa sõnul sõltub postivõrgus suuremate muudatuste tegemine ka poliitilisest tahtest. Muu seas ootab muudatust postiseadus, esialgne muudatus vajaks vaid ministeeriumi määrust. Eesti Post kinnitab omalt poolt, et tahe ja valmidus postivõrgu parandamiseks on olemas ja ka poliitikute tagasiside on seni olnud positiivne.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: