Herem: sõjaliselt iseseisva Eesti kaitsekulud peaks olema 6,5 protsenti SKT-st ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Selleks, et Eesti üksi pikemat aega Venemaa rünnakule vastu seista suudaks, oleks vaja suurendada kaitsekulutusi 6,5 protsendini SKT-st, ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem Vikerraadio saates "Uudis+". Seda ei suudeta tema sõnul Eestis aga mingil juhul saavutada.

Sõjalisele rünnakule vastu astumiseks oleks Heremi sõnul Eestil vaja pikamaa suurtükiväge, keskmaa õhutõrjet, laevatõrjet, lisada maakaitsele kuus brigaadi. Lisaks oleks vaja võimekust kõik see mobiliseerida päevade jooksul.

Praegu on Heremi sõnul kõige tähtsam hoopis hoida alal praeguste üksuste valmidust. Teiseks peavad üksused olema kaitstud, soomukid ja transpordivahendid peavad olema heal tasemel, kuid vaja on ka sidevahendeid ning seirevahendeid. Ainuüksi transpordivahendite hooldusele kulub aastas 30 miljonit eurot, tõi ta näiteks. 

Kaitseväe suur sõjaline eesmärk on Heremi sõnul peamiselt heidutus. Eesti ründamine tuleb teha aktsepteerimatult kulukaks, ütles ta.

Suurim oht on Heremi sõnul jätkuvalt Venemaa. Idanaaber on näidanud, et soodsates oludes on ta nõus oma eesmärkide saavutamiseks sõjalist jõudu kasutama, näiteks Gruusias ning Ukrainas, ning näha on, et Venemaa relvastus on ebaproportsionaalselt suur.

Herem: üksuste lahinguvalmidus on tõusnud

Hetkel kehtib Eestis kaitseväe arengukava 2017. - 2026. aastaks. Uus arengukava käib aastate 2021 - 2030 kohta. Sõjalise kaitse kümneaastaste eesmärkide rakendamiseks koostatakse kaitseministeeriumis iga nelja aasta järel arengukava, milles otsustatakse valitsemisala tegevused ja nende rahastamine. Need on omakorda sisendiks iga-aastasele kaitse-eelarve eelnõule.

Eesmärgid, mis on arengukavaga täidetud ja veel täitmisel, on Heremi sõnul kahe lahinguvalmis jalaväebrigaadi omamine. Esimene juba on lahinguvalmis, teine brigaad areneb järgmise kahe aasta jooksul. Järgmisel aastal saab pingutuse vilju juba näha.

Õhuväes on Heremi sõnul eemärk juba kasutusele võetud kahe lennuki arendamine mereseireks. Maakaitse varustatust on märkimisväärselt parendatud.

Suvest lähevad ajateenijatega väljaõppesse kuus K9 iseliikuvat suurtükki, millest esimesed on järgmisel aastal juba relvastuses. Väljaõppes on Eurospike granaadiheitjad ja järgmisel aastal on mõlemal brigaadil neid kasutavad üksused.

Merevägi on Heremi sõnul uuendatud laevadega valmis kõikideks ülesanneteks, mis puudutavad miinijahtimist, arendatakse mereseire ja sidesüsteeme. 

Erioperatsioonide väejuhatus on täiesti valmis. 

Nelja aasta kõige suurem saavutus on aga Heremi sõnul see, et uute väikeste võimete arendamise arvelt ei ole üksustel lahinguvalmidus langenud, vaid tõusnud.

Loodavast valitsusest arvas kaitseväe juhataja, et uude arengukavasse suuri muutusi ei peaks tulema. Tema sõnul ei tee valitsus tavaliselt suuri muutusi ning poliitilised jõud saavad kaitseväesse puutuvatest asjadest ühtemoodi aru.

Riigikaitse arengukava peaks valitsus kinnitama märtsis või aprillis.

Toimetaja: Tuuli Kalev

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: