Valgevene opositsiooniliider sattus Eestit külastama ajal, mil elame kaasa Aleksei Navalnõi naasmisele Venemaale, vahendas "Välisilm".

"Loomulikult jälgisin ma tema naasmist nii, nagu kõik valgevenelased, sest olukord ei ole küll täpselt samasugune nagu minul, kuid mingites küsimustes on see sarnane. Inimesed uskusid, et ta võetakse kohe pärast lendu kinni ja nii ka läks. Muidugi on mul huvitav jälgida sündmusi Venemaal, kuid meie peame praegu rohkem pühendama tähelepanu Valgenevele," kommenteeris Tsihhanovskaja.

Tsihhanovskaja presidendiks pürginud abikaasa, kelle asemel tema naine praegu opositsioonivankrit veab, pandi vangi juba enne valimisi. Ka Svjatlana Tsihhanovskaja asjus on Valgevenes algatatud kaks kriminaalasja. "Välisilm" küsis, kas ta on valmis Navalnõi kombel kodumaale tagasi pöörduma?

"Aga ei ole. Sest juhul, kui mu mees oleks vaba, ma teaks, et mu lapsed oleks hoitud. Siis mina tuleks tagasi. Ma olen ikkagi ka ema ja ma vastutan ikkagi ka oma laste eest," vastas ta.

Lääne meedia väitel võitis Svjatlana Tsihhanovskaja augustikuised valimised ülivõimsalt. Valgevene võimude väitel hääletas tema poolt alla kümne protsendi valijatest.

Kui Tsihhanovskaja saaks otse kõneleda Lukašenkoga, siis soovitaks ta astuda väärikas samm.

"Ilmselt ütleksin talle, et väärika mehena teeks ta väärikaid tegusid ja lahkuks rahuga sellest olukorrast. Ja kui ta tõepoolest, nagu ta räägib, armastab oma maad, armastab oma inimesi, siis ta oleks juba ammu tagasi astunud, poleks sooritanud kõiki neid kuritegusid tema toetusel viimastel kuudel," rääkis Tsihhanovskaja.

Opositsioon nõuab uusi valimisi. Tsihhanovskaja on veendunud, et ausatel valimistel Lukašenko ei võidaks.

"Kui valimised viiakse läbi rahvusvaheliste vaatlejate silme all ja kui Lukašenko otsustab, et tal on moraalne õigus veel kord kandideerida ja kui ta need võidab, no siis on kõik selge, aga ma ei suuda sellist olukorda üldse ette kujutada. See ei ole võimalik," ütles ta.

Valgevene protsetidel on naise nägu. Kohati tundub, nagu toimuks sõda märulipolitsei kilpide taha varjuvate meeste ja Valgevene lippude taha varjuvate naiste vahel.

"Väga palju mehi võeti kinni esimestel protestidel, naised võtsid seepeale vastutuse enda peale ja astusid välja meeste asemel, et omal moel astuda nende asemele. Sel perioodil naisi vangi ei pandud. Hiljem puudutas see ka neid," selgitas Tsihhanovskaja.

Valgevene opositsioon on korduvalt rõhutanud, et soovib võimule tulles säilitada head suhted Venemaaga.

"Me ei taha kellestki sõltuda. Selles on küsimus. Me tahame olla iseseisev riik, kellel on head suhted kõigi oma naabritega," ütles Tsihhanovskaja.

"Me võime luua majandussidemeid ka teiste riikidega. Mitte meie ei ole seotud, vaid režiim on loonud suhted, mis on muutnud meid sõltuvaks. Kui tuleb uus president, siis ma olen veendunud, et ta arendab uusi majanduslikke suhteid ka teiste riikidega, et me ei oleks sõltuvad ühest riigist," lisas ta.

Valgevenes on meelt avaldatud pea pool aastat. Sisulist tulemust justkui pole.

"Mulle nii ei näi. Olen veendunud, et praegune režiim - ma ei saa öelda president, sest ta ei ole president valgevenelaste silmis, ta ei ole president rahvusvahelise üldsuse silmis - , praegune võim ei saa seda maad enam juhtida. See on selge, sest Lukašenko on nii ära lõigatud teistest riikidest, Lukašenko on poliitilises pankrotis, teda ei peeta kellekski, enamus Valgevenes ei pea teda kellekski ja tal tuleks praegu lihtsalt väärikalt sellest olukorrast lahkuda," rääkis Tsihhanovskaja.

Lukašenko on pakkunud valgevenelastele stabiilsust, mis on turbulentses maailmas omaette väärtus.

"Mis stabiilsus see selline on? Stabiilsed repressioonid, stabiilselt madalad palgad, stabiilne inimeste mitteaustamine. See on meie stabiilsus," kommenteeris Tsihhanovskaja.

Aga muutumine tähendab valusaid reforme.

"Absoluutselt täpselt saadakse aru, et ajad tulevad rasked. Aga täna, mil põhimõtteliselt luuakse uuesti Valgevene rahvust, inimeste identiteet tärkab, ollakse uhked, et ollakse valgevenelased, nad on valmis leppima vähemaga materiaalses plaanis, et saada rahvuseks, et tulevikus hakataks seda rahvust austama," rääkis Tsihhanovskaja.

Jüri Luik: Lukašenko vägivald on seotud ainuüksi Kremli toetusega

Ametist lahkuv kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Lukašenko peab veel oma ametis küll vastu, kuid vägivallal püsiv süsteem järjepidev ei ole.

Ta lisas, et Lukašenko tegevus püsib praegu vaid Kremli toetusel.

"Ma usun, et Lukašenko jälgib siin tähelepanelikult, mis toimub Moskvas, sest selge on see, et Lukašenko tugevus, vägivalla, jõu kasutamine Valgevenes on ikkagi seotud puhtalt ainult Kremli toetusega. See on seotud eriüksustega, mida Kreml on sinna saatnud, nõunikega, keda Kreml on sinna saatnud, raha, mida Kreml maksab, et Lukašenkot välja lunastada. Ja kui olukord Venemaal muutub väga halvaks, siis hõlpsasti võib ka Kremlis tekkida küsimus, et kui palju me üldse oleme nõus Lukašenkole maksma, kui palju me oleme nõus Valgevene majandust august välja tõmbama?" rääkis Luik.

Luige sõnul on Valgevene politsei ja Venemaa politsei käitumine meeleavaldajatega täpselt ühesugune. "See on kindlasti ka ühes peakorteris välja töötatud," lisas ta.

"Aga tuleb muidugi arvestada, et Venemaal ei ole oma "Venemaad", kes neile tuge annaks. Venemaa on ise ikkagi väga suur riik, riik, mis on väga mitmepalgeline, kus linnades on praegu hiiglaslikud protestilained ja kus ühel hetkel lõputu vägivalla kasutamine võib tekitada sellise kriisi, et võim hakkab kõikuma. Seda ei saa mingil juhul välistada," rääkis Luik.