Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kinnitas, et juba praegu toodetakse Eestis vaid väike osa elektrist põlevkivist. Ainult üksikutel päevadel kui külma või avarii tõttu on tekkinud energiadefitsiit, paneb Eesti Energia oma jaamad käima. Aas on kindel, et 15–20 aasta jooksul leitakse alternatiiv nii põlevkivielektrile kui õlitootmisele.

"Siin tuleks vaadata kaht koalitsioonilepingu punkti koos. Sellele punktile, kus me räägime eesmärgist väljuda põlevkivielektri tootmisest 2035 ja energeetikast õlitootmisest 2040, eelnev punkt räägib sellest, et Eestil on vaja säilitada energiajulgeoleku huvides reserv 1000 megavatti. Kindlasti on oluline, et meil see julgeolekureserv säilib," lausus Aas.

Aasa sõnul on igati võimalik, et 15 aasta pärast suudab tuule- ja päikeseenergia meie elektrivajaduse katta. Samas sellest üksi ikkagi ei piisa.

Tulevikustsenaariumides on olnud sees nii maagaas, kivisüsi kui ka tuumaenergia ja täiendavalt kõik taastuvenergial põhinevad alternatiivid.

Energeetikadoktor Reeli Kuhi-Thalfeldti sõnul võiks üheks juhitavaks tootmisviisiks olla kohalikud koostootmisjaamad, mis kasutaksid taastuvenergiat. "Praegu selleks meil on põhiliselt kasutusel puit ja vähesel määral ka biogaas. Tulevikus võiks sinna juurde tulla veel erinevaid kohalikke ressursse – jäätmekütus, erinevad rohtse biomassi allikad ja ehk midagi veel," lausus Kuhi-Thalfeldt.

Energiasalvestamise võimalustena on kõne all pumphüdroelekrijaamad ja vesinik. Pumpelektrijaamas pumbatakse elektri ületootmise ajal vesi kõrgemale reservuaari ja toodetakse sellest vajaduse korral hüdrojõul elektrit. Vesiniku puhul on skeem sama. Elektri abil valmistatakse vesinikku, millest vajadusel omakorda taas elektrit toodetakse.

Tegelikult ei pruugi me praegu teadagi, milline tehnoloogia meil 15 aasta pärast kasutada on.

"Kõik sõltub sellest, kui mastaapselt mingi tehnoloogia kasutusele võetakse ja sellest tekib tehnoloogia odavnemine. Nagu elektriautode puhul on mingisugused arengud toimunud. Aga me ei tea, kui palju elektriautosid meil on 10–20 aasta pärast. Elektriautode näol on ka väga suur salvestuspotentsiaal," lausus Kuhi-Thalfeldt.

Taavi Aas kinnitas, et elu seismajäämist Ida-Virumaal karta pole ka siis, kui põlevkivist elektrit ja õli ei toodeta. Aas lubab suunata piirkonda hulganisti Euroopa Liidu toetusraha, sealhulgas praktiliselt kogu õiglase ülemineku toetuse.

"Kindlasti on oluline taristu nagu igasuguse ettevõtluse arendamisel. Siin on olulised tööstuspargid ja kindlasti toetused olemasolevatele ettevõtetele, et ka nemad suudaks end ümber kujundada keskkonnasõbralikumaks," lausus Aas.

Enne alternatiivide leidmist ei tohiks midagi sulgeda

Ida-Virumaal põlevkivitööstuse ja rohepöördega kokku puutuvate inimestega suheldes tuli välja, et ei olda põlevkivi ehk kukersiiditööstuse kinnipanemise vastu. Küll toonitati, et inimeste tööhõive ja energiajulgeolekuks vajaliku juhitava elektritootmise säilitamise seiskohalt on oluline, et seda ei tehtaks enne, kui teadlaste eestvedamisel on leitud tõhus alternatiiv.

Eesti põlevkivipealinna Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapea Ljudmila Jantšenko võrdles uue valitsuse väljaütlemist sajanditaguse revolutsioonilise olukorraga Venemaal. Linnapea sõnul on vaja põlevkivitööstuse kiiret sulgemist põhjalikult kaaluda.

"Peaks olema mingi lahendus, ja kui see lahendus on olemas, siis võib edasi liikuda. Aga niimoodi teha, see on kui revolutsiooni ajal 17. aastal eelmisel sajandil: kõik lõhutakse ära ja pärast hakatakse uut ehitama. See pole päris õige," lausus Jantšenko.

Põlevkivitööstuse piirkonna töökohavalikute mitmekesistamiseks loodud sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ühe eestvedaja Vadim Orlovi sõnul teevad valitsusest tulevad segased sõnumid fossiilkütuse kohta maakonna tulevikule karuteene.

"Noored inimesed, kui nad kuulevad selliseid sõnumeid valitsuselt, kindlasti panevad kahtluse alla oma tuleviku sidumise Ida-Virumaaga," nentis Orlov.

Eesti Energia põlevkivitööstuse ametiühinguliidrite sõnul tekitavad uue valitsuse väljaütlemised töötajates segadust. Seda enam, et pärast kaht koondamisrohket aastat olid riigiettevõtte juhid andnud lootust stabiilsele tulevikule.

Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu esimees Marina Lukjanova ütles, et eelmise aasta lõpus tundsid töötajad end juba enam-vähem kindlalt, sest ümberkorraldused olid ettevõttes tehtud. "See, mis juhtus aga aasta alguses, võtab sõnatuks," ütles Lukjanova.

"Eesti Energia kontsern on ju juba palju panustanud sellesse, et heitmeid oleks vähem ja õhk oleks puhas, ning tehtud on suured investeeringud. Ja kui vaadata neid eesmärke, mis ettevõttel olid võetud, et vähendada saastamist võrreldes 1990. aasta heidetega, siis need on ammu ületatud," märkis Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsev.

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaatori Hardi Murula hinnangul on hea, et uus koalitsioon on välja öelnud põlevkivitööstuse lõpetamiseks konkreetsed aastad. Nüüd oleks vaja sellele lisada eelarve ja tegevuskava.

"Loomulikult on päikese- ja tuuleparkide arendamine hea, aga lisaks sellele on Eestil vaja juhitavat tootmisvõimsust. Täna veel salvestamine ega ka vesiniku tootmine ja vesinikust elektri tootmine pole arvestatavad ning Eesti tingimustes on praegu ainuke alternatiivne taastuvenergia, mis on juhitav, biomassi kasutamine," lausus Murula.

Kokku annab põlevkivitööstus tööd enam kui 6000 inimesele.