Ida-Virumaa arendaja Hardi Murula: tunnustused tekitavad alati tänuvõlga
Üks 203 inimesest, kes saab presidendilt tänavu teenetemärgi, on aastaid Ida-Virumaa arengusse panustanud Hardi Murula. Mitmekülgne mees vastutab Ida-Virumaa omavalitsuste liidus projekti "Ida-Viru renoveerib" eest ning tema eestvedamisel endisesse põlevkivikarjääri rajatavat Aidu veeseikluskeskust tunnustas Eesti sõudeliit eelmisel aastal sajandi teo tiitliga.
Presidendilt teenetemärgi saajate nimekirjas oli teie nime ees kirjas "Ida-Virumaa arengu edendaja". Mis nende sõnade taga teie jaoks on?
Minu jaoks on Ida-Viru maakond väga-väga pikalt olnud selline koht, kus on väga palju arenguruumi ja jõudumööda olen ühes või teises asjas püüdnud abiks olla ja kaasa aidata nendele arengutele.
Kuhu areneb Ida-Virumaa?
Tahaks loota ikka, et areneb paremuse poole, aga praeguses seisus me võime öelda, et Ida-Viru maakonnas on nii otseses kui kaudses mõttes väga palju arenguruumi ja meil on, mida teha ja mida me peame tegema.
Mida peab tegema idavirulastena? Mida peaksid aitama teised teha Ida-Virumaal, et oleks areng?
Oh jah, kui seda nüüd oskaks öelda, siis võiks ju kohe ära teha ja oleks valmis. Mida teised on väljastpoolt teinekord öelnud, on see, et me ei peaks võib-olla nii palju virisema või hädaldama. Loomulikult ei ole meie maakonna seis praegu lihtne, kui võtame arvesse, kus me asume ja mis on meie taust.
Aga nagu üks minister kunagi ütles, et ega hädaldamine ei ole kedagi jõukaks teinud. Võib-olla peaksime rohkem leidma praeguses olukorras ikkagi võimalusi, kuidas Ida-Viru tugevusi ja eeliseid paremini ära kasutada ja nende suunas ühiselt liikuda.
Mis on teie jaoks Ida-Virumaa tugevused ja eelised?
Me oleme ikkagi suhteliselt palju avatud igasugustele uutele ideedele ja tegevustele. Väga harva, kui Ida-Virus öeldakse ühele või teisele asjale kohe kategooriliselt ei, et see ei sobi meile. Ja eks see muidugi tuleneb ka sellest olukorrast, mis meil on, et me peame võib-olla teinekord minema kaasa ka natuke hullemate ideedega või nii-öelda fantaasiatega, mis alguses tunduvad pisut ebarealistlikud, aga kui nende kallal töötada ja sihikindlalt tegutseda, siis on nad võimalik ikkagi ellu viia.
Üks ebarealistlik asi Ida-Virumaal on vist Aidu veekeskus, mille rajamisse paljud suhtusid skeptiliselt. Kui rahul olete sellega, et see on lõpuks nii kaugel, et tänavu tulevad siia ka rahvusvahelised võistlused?
Kindlasti tuleb mingil määral olla rahul, et vaatamata kõikidele raskustele, mis meil siin on olnud, oleme kuhugi jõudnud. Aga kahtlemata ei saa olla rahulolu selles mõttes, et kõik on valmis. Et oleme selle ära teinud ja nüüd jääme loorberitele puhkama. Tegelikult on siin ju vaja väga-väga-väga palju asju ära teha, et see koht oleks selline, millisena me teda plaanisime arendust alustades.
Täna on teenetemärkide jagamise päev. Kui oleks teie jagada, siis mille eest aumärkide andja Hardi Murula annaks Hardi Murulale teenetemärgi?
Jah, tõesti keeruline küsimus. Võib-olla selle eest, et ma olen mõnedes asjades olnud piisavalt jäärapäine, et mitte loobuda ja üsna lihtsalt lähen kaasa uute algatustega.
Kui need kaks asja kokku panna, et suudan uute algatustega kaasa minna ja olla piisavalt jäärapäine, et neid ka edasi viia, siis võib-olla see, teadmata tegelikult presidendi otsuse tagamaid, võiks olla autasu andmise põhjus.
Teenetemärgi saamisesse saab suhtuda vist kolme moodi. Miks alles nüüd? Miks juba nüüd? Ongi paras aeg. Kuidas teie selle saamisesse suhtute?
Eks esmane tunne on ikkagi pigem see, et "oi, juba!". Olles aktiivne doonor, on mul veel kümme aastat aega, enne kui ma sada vereloovutust täis saan. Ehk siis oleks olnud mul võimalus teenetemärki saada.
Eks tundeid on erinevaid. Mõtlen sedagi, kas nüüd ongi siis kõik, võib jäädagi puhkama. Samas kõik sellised tunnustused tekitavad alati ka tänuvõlga, et see on osaliselt ikkagi ettemaks ja võib-olla hoopis suurendab indu, et asjaga edasi tegelda.
On jäänud mulje, et te saate Ida-Virumaal kõigiga normaalselt läbi ja te ei ütle kellelegi kunagi isiklikult halvasti.
Paljud juhtimiseksperdid ütlevad, et kui kõigiga läbi saad ja kõik sinust head juttu räägivad, siis järelikult on midagi väga valesti.
Aga ma olen ise püüdnud kõiki asju ajada selliselt, et kui sa pead niikuinii ühe või teise inimesega suhtlema ja asju ajama, siis alati on seda mõistlikum teha meeldivas õhkkonnas, selle asemel et pidevalt üritada egoga ennast peale suruda. Inimsuhted ei ole ju mitte midagi muud kui füüsika: mida rohkem sa surud, seda rohkem sulle vastu surutakse. Võib-olla võib keegi öelda, et ma väldin konflikte, aga ma püüan tõesti inimestega hästi läbi saada.
Mille kõigega te praegu tegelete?
Eks minu põhitöökoht on ikkagi Ida-Virumaa omavalitsuste liidus, kus me aitame maakonna korterelamutel rekonstrueerimistöid ellu viia ja neid planeerida. Ja kõiki teisi asju ma saangi teha tänu sellele, et ma omavalitsuste liidus töötan.
Siis täidan Aidu veekeskuses juhatuse liikme kohuseid. Lisaks on mul veel mõned väikeettevõtted, mis põllumajandusvaldkonnas tegutsevad. Ja kõige uuem asi tegelikult on see, et me asutasime algatusgrupis Savala külas Taastuvenergia Kogukonna, et kogukonnapõhist taastuvenergia tootmist arendada.
Jah, eks neid ideid võib ju tulla igasuguseid hästi kiiresti pähe. Aga kas või Aidu on näide, et ühe idee elluviimine võib võtta väga-väga palju aega ja energiat.
Kust te selle energia saate?
Eks need asjad, millega tegeled, annavadki energiat. Ja püüan ka füüsiliselt rohkem aktiivne olla, see kindlasti on väga oluline, et hoida ennast vaimselt erksana. Näiteks täna hommikul kõndisin ja kui kogu see päeva virvarr läbi saab, siis õhtul tuleb üks kümme kilomeetrit ikka suusatada. Siis saab rahulikult mõelda ja pärast seda on taas palju rahulikum olla.








