Tänavu hilissuvel toimuvate presidendivalimiste kandidaatide kohta märkis Ratas, et ei Keskerakonnas ega koalitsioonis pole võimalikke kandidaate arutatud, kuid Kaljulaidi teise ametiaja suhtes jäi peaminister pigem skeptiliseks.

"Ma arvan, et ta on andnud endast, nii palju kui ta on osanud ja tahtnud, parima. Aga ma loodan, et järgmine Eesti vabariigi president teeb kõik selleks, et iga päev ehitada sildasid," nentis Ratas.

"Ma olen enda poolt teinud oma töös kõik selle, mis võimalik teha, et aidata tänast vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi uude ametisse (OECD juhiks – toim.) minna, kuhu ta soovib, kuhu ta kandideerib. See oleks Eestile väga tugev märk, kui tänane Eesti president saaks olema edukas selles kampaanias," lausus Ratas, kelle sõnul suhtlusbarjääri tal Kaljulaidiga pole.

"Suhtleme vabalt ja väga paljudes asjades näeme asju ühiselt, aga on ka neid, kus näeme erinevalt," märkis peaminister.

Ratase sõnul tuleks leida kandidaat, keda toetaks võimalikult paljud erakonnad, igal juhul peaks see olema inimene, kes igas mõttes Eestit ühendab.

Võimaluse, et ta ise kandideerib, lükkas Ratas kindlalt ümber. "2021 ei ole jumet (sellel mõttel). Minu vastus ongi aus. Selle peale ei mõtle mina täna ega ka homme," ütles ta.

Küll toetab Ratas erakonnakaaslase ja endise haridusministri Mailis Repsi kandideerimist. "Kas Mailis oleks hea Eesti vabariigi president – kindlasti ja kindlasti ma seda ka toetan südames. Kas see hetk tuleb aastal 2021, täna seda veel hinnata on liiga vara," lausus ta Repsi kandideerimise kohta.

2021. aastal toimuvate kahtede valimiste – lisaks toimuvad ka kohalike volikogude valimised – märkis Ratas, et see on kõrgeima võimu pidupäev, anda oma hinnang poliitikutele. "Rohkem küll kohalikel valimistel, sest kahjuks meil pole presidendi otsevalimisi," märkis ta.

Vaktsiinidoose oodati rohkem

Viimasel nädalal kõlanud kriitika kohta, et Eestis toimub koroonaviiruse vastu vaktsineerimine liiga aeglaselt, vastas Ratas, et Euroopa Liidus ollakse elaniku kohta arvestuses vaktsineerimisega parimate seas. "Kas see on minu jaoks rahuldav või piisav – ei ole. Me otsime võimalusi koos Euroopa Komisjoniga, et meie (Eesti – toim.) dooside arvu tõsta," lausus ta.

Ratase sõnul tõuseb käesoleval nädalal kindlasti vaktsineerimise tempo. "Eesti läheb edasi meditsiinitöötajatega, lähinädalatel jõuab vaktsiin hooldekodudesse ja sealt edasi tuleb vaadata juba teisi eesliini töötajaid," ütles peaminister, ning möönas, et ootused, mis kogu Euroopa Liidus veel paar kuud tagasi olid, pole täitunud ning vaktsiinikoguste saabumine ja vaktsineerimine võtab oodatust rohkem aega. "Euroopa Komisjon on esindanud 27 Euroopa Liidu riiki, teinud seda nii hästi, kui suutis. Tõsi, lootus oli dooside kiiruse osas suurem," nentis Ratas.

Ratase sõnul jäädakse Eestis kindlasti vabatahtliku vaktsineerimise juurde. "Vastased on aktiivsed, aga Eesti inimesed oma kaine ja loogilise mõtlemisega saavad aru, et vaktsiinid annavad vabadust tagasi, suhtlust tagasi," lausus ta.

Ratas soovitab väljas trenni teha ja mitte nuriseda

Ratase sõnul on Eesti suutnud erinevalt Lätist ja Leedust vältida lausliikumispiiranguid ning seda peaks tema hinnangul pidama suureks väärtuseks. Samas on tabanud valitsust kriitika, et suletud on spordisaalid ja ujulad ning koolid.

"Ei saa olla, et kriisi ei ole mõnes kohas. Kriis on ka spordisaalides. See, et Eesti inimene ei saa treeningkoormust õuetingimustes, see ei ole tõsiseltvõetav jutt – saab küll: on võimalus jalutada, on võimalus joosta, on võimalus teha muid harjutusi välistes tingimustes. Nii kiiresti kui võimalik, (tuleb valitsusel) avada basseinid ja jõusaalid, aga seda peab näitama viiruse langus," rääkis ta.

Koolide sulgemise kohta möönis Ratas, et on mures praeguste koolilaste pärast, kelle hariduskäiku võivad jääda lüngad ja kelle konkurentsivõime võib kahjustada saada. "Kindlasti ei saa öelda, et see mingit märki ei jäta. Ma olen veendunud, et eelmise aasta seitse (sulgemise tõttu ärajäänud) koolipäeva suudetakse meie väga tugeva haridussüsteemi ja maailma parimate õpetajate poolt kompenseerida," nentis ta.

Ida-Virumaa piirangute kohta märkis Ratas, et uute otsuste tegemisel, millised piirangud jäävad ja millised mitte, lähtutakse reoveeuuringutest, mille uued tulemused laekuvad neljapäeval-reedel.

Laenamine kriisis mõistlikum kui kärped

Laenurahaga riigieelarve toitmise kohta ütles Ratas, et kui selle alternatiiviks on riigieelarve kulude kärpimine, peab tema õigustatuks laenu võtmist.

"Kui opositsioon ütleb, et laenukoormus ei tohi kasvada, siis muud võimalust ei ole, kui kärpida, kui me tahame hoida seda riiki edasi toimivana. Meie soov on hoida teenused, mida pakub meditsiin, siseturvalisus, meie soov on hoida majandust suure stiimuli osas, mida saab pakkuda avalik sektor läbi kontratsükliliste investeeringute," lausus ta.

Abielureferendumiga saab pikalt vindunud konflikti selgeks räägitud

Aprillikuusse kavandatud rahvahääletust abielu mõiste üle, mida opositsioon igatpidi blokeerida üritab, on Ratase hinnangul väga vaja, et see teema ühiskonnas selgeks vaielda.

"See väärtuskonflikt on Eesti ühiskonnas tugevalt sees. Ja nüüd on kaks võimalust – kas me paneme pea liiva alla või vaidleme selle väärtuskonflikti ühiskonnas läbi. /.../ Sellist debatti ühiskonnas karta ei tohi," lausus ta.

Ratase sõnul ollakse pärast riigikogu opositsiooni esitatud tuhandeid ettepanekuid olukorras, kus põhiseaduskomisjon peaks arvestama, et plaanitud ajaks ehk järgmiseks esmaspäevaks eelnõu riigikogu suurde saali uuesti ei jõua. "Ei ole väga mõistlik kiirustada, et pigem oleks põhiseaduskomisjonil vaja mõned lisapäevad," nentis ta.

Võimalikku vastureaktsiooni, näiteks eelnõu venimise tõttu koalitsioonist lahkumist, Ratas abieluhääletuse taga seisvalt EKRE-lt ei oota ega karda. "See on iga erakonna enda otsus, kas vastutusele lüüakse käega ja marsitakse välja või valitakse alati tegelikult raskem tee – jääda," nentis ta, ning möönis, et praegune olukord, kus eelnõu võib opositsiooni valitud taktika tõttu jääda venima, on keeruline. "Olukord on raske, ega ma ei vaidle vastu," lausus Ratas.