Kui linnas ei jõua aktiivseid internetiteenuse pakkujaid kaubanduskeskustes äragi kuulata, siis hajaasustusega maapiirkondades pole lähemal uurimisel sageli kelleltki ülikiiret internetiteenust võtta, sest hinnapakkumisi, mis mõnesaja meetri kuni paari kilomeetri kauguselt valguskaabli vedamiseks võetakse, ei kannata rahakott välja.

Võrgu väljaehitamine on väga kulukas. Ka riigi toel seda tegevad ettevõtted valivad välja ikkagi tihedama asustusega piirkondi, ülejäänud aga küsivad talumajast mõnesaja meetri kauguselt internetikaabli vedamise eest kümneid tuhandeid eurosid, mis jätab kliendid ikka teenuseta.

Tehnoloogiaettevõtja Sten Tamkivi on juba mitu aastat järjest üritanud oma suvekoju Saaremaal saada ülikiiret internetiühendust. Seni on ta kasutanud seal mobiilset interneti.

"Minu üks kodudest asub Saaremaa lõunakaldal. Piki suurt maanteed jookseb fiibriring ehk siis kuskil neli kilomeetrit meie külast ja majast on teada, et on kiire internet ja fiiber olemas," rääkis Tamkivi.

Ta saatis taotluse saada hinnapakkumine riigiettevõttele Enefit Connect, ent ametlikke kanaleid pidi seda ei tulnudki. Vaid tutvuste kaudu asja edasi ajades öeldi orienteeruvaks maksumuseks 70 000 eurot. Sellist hinda pole ta valmis maksma ja leiab, et just riik peaks leidma lahendusi sellise turutõrke olukorras.

"Kui selle füüsilise kaabli saaks korda, siis neid sideoperaatoreid, kes sinna sisse bitid annaks, neid on ju juba laiemas valikus, aga küsimus on just selles füüsilises neljas kilomeetris," ütles Tamkivi.

Riik ongi turutõrke olukordade lahendamiseks tellinud internetikaabeldused mitmetelt ettevõtetelt, mh Enefit Connectilt. vastne ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ütleb, et majapidamisi, mis ühendust ootab, on 60 000. Ent taasterahastusfondi eraldatavast ligi 25 miljonist eurost jaguks ehk vaid 20 000 majapidamisele.

Ent Saaremaa lõunakülg pole ainus omataoline näide, kus isegi riigifirma rajatavast nn viimasest miilist abi pole.

Ka ühes Kagu-Eesti külas asub kolme võrguoperaatori sidepunkt majadest poole kilomeetri kaugusel, ent viimase miili alla see piirkond ei käi, kuna ka seal pole liitumishuvilisi võrgu väljaehitajate jaoks piisavalt. Seega konkurentsi näiliselt on, aga huvi teenust pakkuda ikkagi pole.

"Võrguga igasse Eesti kodusse ei jõuta ilmselt mitte kunagi. See asustustihedus selline on. Aga on ka igasuguseid toetavaid võrguvabasid lahendusi, mis aitavad kindlasti selle viia," ütles Enefit Connecti liitumisteenuste juht Oliver Ruus.

Kui juba riik igale poole kaabli vedamist mõistlikuks ei pea, pole sideoperaatorid sellest ammugi huvitatud. Nii tegi Telia pealinnast vaid poole tunni autosõidu kaugusel asuvas külas Anija vallas internetikaablit ootavale kliendile pakkumise ehitada kahe kilomeetri kauguselt võrguühendus välja 100 000 euro eest.

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt leiab, et võrgukaabli kõrval peab kaaluma ka teisi lahendusi, nagu 5G, satelliit jms.

"Päris viimase miili puhul, kui me räägime metsataludest ja sellisest üksikust kohast, siis seal peavadki olema teistsugused lahendused, et kaabel sinna ei ole lihtsalt rahaliselt mõistlik," ütles Sutt. "Oluline on see, et me liiga palju ei keskenduks sellele kaablile. 5G, ma kindlasti arvan, on osa lahendusest, aga 5G ei ole lahendus kõigi jaoks. Ka 5G on ju tehnoloogiliselt kallis."

Sten Tamkivi hinnangul tuleks aga pikka perspektiivi silmas pidades jätkata Eestimaa katmist just internetikaabliga.

"Kui on kuskil mast, kui on kuskil punktis antenn, siis peab keegi mõlemas otsas seadmeid vahetama, hooldama, see tehnoloogia areneb. Ehk siis selles suhtes nii stabiilne ja kindel, kui on maasse kaevatud fiiber, selline lahendus kindlasti ei oleks," põhjendas Tamkivi.

Põlva vallas ollakse seisukohal, et kiire interneti jõudmine maapiirkonda vajab riigi jõulisemat toetust.

"Eks see lahendus ole see, et sinna on riigi tuge rohkem vaja, et jõuaks meie hajaasustusse. Tegelikult käib ju võitlus magusamate külade tasemel, kus on ikkagi 40-50 majapidamist. Seal veel pakutakse, aga millal jõuab see ikka sinna päris hajaasustusse, see on probleem," kommenteeris Põlva valla abivallavanem Martti Rõigas.

Vallast küsivad inimesed sageli nõu, kuidas saada ligipääs kiiremale internetile ning paljude vallaelanike kannatus on katkemas.

"Kannatus on katkemas võib-olla sellepärast, et ette on käinud tohutult suured lubadused. Inimesed ongi oma plaanid nende lubaduste järgi teinud ja nüüdseks juba aastaid ja aastaid lükkuvad need lubadused edasi. Esimene päiksekiir on tulnud, esimesed otsused on tulnud ja ka meie piirkonnas see AS Andmsesidevõrk on saanud toetust ja need n-ö täpid on kaardil, kuhu see täna jõuab. Muidugi see ei ole piisav. Lahendus peitubki selle taga, et ega majanduslikult see tasuv ei ole, seda tuleb doteerida ja tulebki suuremas mahus doteerida," leidis Rõigas.

Millal siis iga metsatalu kiire internetiühenduse saab, moel või teisel?

"Ma arvan, et see on nagu Tallinna linnaga, et mitte kunagi ei saa valmis," tunnistas IT-minister Andres Sutt.