"Insight": miks jõudis tuleohutuskontroll hooldekodudesse pärast põlenguid?

Foto: Rene Kundla/ERR

Pärast Aa külas aset leidnud tragöödiat tuvastas päästeamet, et tuleohutuseeskirju rikub ühel või teisel moel 53 protsenti hooldekodudest üle kogu riigi. ETV+ saade "Insight" uuris, miks seda varem ei avastatud.

Ööl vastu 13. jaanuari põles Lüganuse vallas Aa külas maha Männiku pansionaat. See oli hooldekodu, kus elas 45 hooldust vajavat püsielanikku. Mõned neist ei suutnud kõrvalise abita liikuda.

Sel saatuslikul õhtul sai häirekeskus väljakutse kell 22.16. Mõne minutiga jõudis kohale õnnetuskoha lähedal olnud politseipatrull. Päästjaid sel ajal veel kohal polnud. Põlevas hoones oli palju inimesi, seepärast hakkasid politseinikud aknaid purustama ja inimesi välja tooma. Kahjuks põles hoone politseinike kohale jõudes juba lahtise leegiga ja kõiki ei õnnestunud päästa.

Helistati liiga hilja

Põlengu põhjuste tuvastamiseks ja tragöödia süüdlaste väljaselgitamiseks algatati kriminaalasi, mida uurib Jõhvi politseijaoskond. Selle juht Andreas Kliimant kinnitas, et eesmärgiks on uurimine võimalikult kiiresti lõpule viia.

Päästeamet on ajakirjandusele teatanud, et pansionaadi tragöödiani viis asjaolude õnnetu kokkusattumine. Kuni asjatundjad viivad nende väljaselgitamiseks läbi ametlikku juurdlust, korraldab "Insight" oma juurdluse. Nõrkade lülide väljaselgitamisel on abiks endine tulekahjude menetleja Viktor Baloban, kes on selles ametis töötanud üle 34 aasta.

Baloban oletab, et häirekeskusse helistati liiga hilja. "Vaatan, et pool katust põleb juba lahtise leegiga! See tähendab, et teade tuli väga hilja." Meenutame, et häirekeskusse helistaja sõnul hoone juba põles, ja ta ei teadnud, millal see süttinud oli.

"Kui süsteem oleks töötanud, oleks hoone terveks jäänud. Võib-olla poleks isegi elanikke vaja olnud evakueerida, oleks piisanud tuulutamisest... Kui inimesed oleks tööl olnud ja signalisatsioon töötanud...," selgitas Baloban.

Koolitatud inimesed oskavad õnnetust ära hoida

Männiku pansionaadis toimus viimane tuletõrjeõppus 2019. aasta septembris. Sama aasta novembris, seega kõigest kaks kuud hiljem toimunud kontrollimise käigus aga ei suutnud pansionaadi töötajad selle koolituse aruannet inspektorile näidata.

Viktor Balobani väitel tähendab aruande puudumine pahatihti seda, et koolitust ei olnudki. Koolituse läbiviimiseks tuleb palgata spetsiaalne firma, aruanne aga on tõend selle kohta, et spetsialist on koolituse läbi viinud. Mitte kõik hooldekodude juhid ei taha sellele raha kulutada ja seetõttu ei tea töötajad vahel kõige elementaarsemaid asju.

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Marti Siim rääkis, et treeningute tähtsus on tulekahju ajal tohutu. "Esmane evakueerimine peab toimuma veel enne päästjate kohalejõudmist, sest põleng levib väga kiiresti. Piisab ka suitsust ja tuulest. Inimesed surevad, sest hingavad suitsu sisse."

Kriitilises olukorras võivad inimesed pea kaotada ja paanikasse sattuda, seepärast tuleb sarnaseid treeninguid läbi viia regulaarselt. Balobanile on selge, et Männikul polnud kedagi, kes oleks automaatselt tegutsenud. "Iga suure tulekahju käigus tuleb ilmsiks nii palju ebaprofessionaalsust ja oskamatust asju õigesti teha!" kurvastas uurija.

Juurdlus selgitab välja, kas signalisatsioon töötas

Teine paljude mahapõlenud hoonete probleem on tuletõrjesignalisatsioon. Juba 2017. aastal tehtud reidi ajal märkis päästeameti inspektor, et Männikul puudub signalisatsiooni hooldamise päevik ja üks tsoon oli isoleeritud, st välja lülitatud.

Baloban selgitas, et isoleeritud tsoonid hoonetes on tavaline nähtus. "Reeglina lülitatakse signalisatsioon välja valju lärmi pärast: kui süsteemi õigeaegselt ei hooldata, hakkab see andma valehäireid. Et valehäirete lärm elu ei häiriks, keeratakse heli maha," jutustas Baloban.

"Tuluke tõestab, et süsteem annab häiret, lihtsalt heli ei ole." Balobani sõnul on sellised asjad täiesti lubamatud, sest inimesed harjuvad sellega ruttu. "Selle tulekahju põhjal on näha, et kui tuletõrjesignalisatsioon oleks töötanud ideaalrežiimil, kui personal oleks tegutsenud õigesti ja kiiresti, poleks tagajärjed kindlasti sellised olnud," kommenteeris Baloban põlengu videosalvestist.

Ei hüdranti, tiiki ega veeloiku

Põlengu kustutamiseks vajavad päästjad vett. Õnnetuskohale saabudes ei saanud nad kohe kustutustöödega alustada – esmalt tuli lahti teha spetsiaalne kokkupandav veehoidla ja täita see veega. Seda erkpunast paaki on näha paljudel põlengust tehtud fotodel.

Et hooldekodu kõrval polnud veevõtukohta, on samuti tuleohutusnõuete rikkumine. Kui külas pole veetorustikku ega hüdrante, tuleb rajada tuletõrje veevõtukoht. "Standardi järgi ei tohi veevõtukoht olla kaugemal kui 200 meetrit. See peab olema spetsiaalselt varustatud ning aastaringselt jäävaba."

"Insighti" võttegrupp sõitis Aa külla, et kontrollida, kuidas on seal olukord veega. Selgus, et Männikule lähim hüdrant on Kohtla-Järvel ega lahenda probleemi. Lähim looduslik veekogu on endisest Männiku pansionaadist rohkem kui kilomeetri kaugusel. Ka see on kustutustöödeks liiga kaugel, sest sel juhul peaks kasutama vähemalt 50 voolikut ja tassima neid läbi pakase veekoguni.

Võttegrupp külastas seda Aa mõisa kõrval asuvat tiigikest, ent kohapeal selgus, et tiik on kinni külmunud ja lume all. Sellisel kujul on see tulekustutamiseks täiesti kõlbmatu, ehkki ka Aa mõisas asub vanadekodu, mis nõuab samuti kõigile eeskirjadele vastavat tuletõrje veevõtukohta.

Uurijate hinnangul sai põleng alguse mahavisatud suitsukonist. Videosalvestisel on näha, kuidas tuli levib mööda katust. Katus häviski tules täielikult, seinad jäid alles.

Ekspert Baloban usub, et kui suitsukoni versioon paika peab, annab see tunnistust mitmest rängast rikkumisest: suitsetamiseks ei olnud selgeid eeskirju, mida oleks rangelt täidetud, samuti oli pööning valesti ehitatud.

"Pööningu soojustus peab olema tehtud tulekindlatest materjalidest, mis takistaksid tule kiiret levikut. See annab aega põlengule piir panna. Siis saavad päästjad lihtsalt eraldada hoone põleva tsooni ja ülejäänud hoone jääb terveks," selgitas Baloban pööningu kui hoone tuletõkkesektsiooni otstarvet.

Videolt on näha, et just pööning kiirendas tule levikut, mitte ei takistanud seda, nagu normid nõuavad. Päästeameti ohutusjärelevalve büroo nõunik Kristina Kazmin ütles, et kuna praegu veel uurimine pooleli, on raske juhtumit kommenteerida.

"Tõepoolest vastavalt siseministri määrusele nr 17: "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" pööning eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks. See, kas Männiku pansionaadis pööning moodustas omaette tuletõkkesektsiooni, peaks selgitama välja uurimine," kirjutas Kazmin

Kus olid kontrollijate silmad?

Endine uurija on kindel, et mittevastavuse oleks pidanud varem avastama. Puidust pansionaadihoone ehitati 1982. aastal pioneerilaagri jaoks. Ehitisregistrist nähtub, et see renoveeriti 2009. aastal. Juba siis pidi omanik tuleohutuse eest hoolt kandma.

Kui hoone oli vana, siis peab projektist vaatama, millistest materjalidest see ehitatud oli. Kui puitlaagidest, oleks tulnud laagid katta tihedalt kipsplaatidega ilma igasuguste pragude või piludeta.

"Kipsplaat tagab 15-minutise tulekindluse," selgitas Baloban. "Kasutada võib ka spetsiaalseid värve." Kui tema analüüsi uskuda, siis Männikul seda ei tehtud, ehkki projekt oli kooskõlastatud.

Pansionaadi tuleohutuse eest vastutab selle omanik – Indrek Saluveele kuuluv firma Indsalu. Indrek Saluvee on endine Lüganuse vallavanem, kes pole praegugi ainult ettevõtja, vaid ka Jõhvi vabatahtlike abipolitseinike juht. Talle kuulub veel üks hooldekodu, mis asub Lääne-Virumaal Pruuna mõisas. Korduvatest palvetest hoolimata keeldus Indrek Saluvee juhtunut kommenteerimast, viidates pooleliolevale juurdlusele.

Paljud hooldekodud pole Männikust paremad

Kui meil on õigus ja rikkumised leidsid tõesti aset, siis oleks keegi pidanud need avastama. Nii see ka oli. Viimase viie aasta jooksul kontrolliti pansionaati viis korda ja iga kontrolli käigus tuvastati rikkumisi.

Näiteks juba 2011. aastal leiti rikkumisi töötajate koolituse alal, samuti oli signalisatsioonil puudusi. Tõsi küll, trahvideni ei jõutud.

Selgub aga, et Männiku pansionaat polnud ainus niisugune. Pärast põlengut otsustas päästeamet kontrollida kõiki hooldekodusid ja tulemused olid üllatavad: 163-st kontrollitud hooldekodust avastati rikkumisi 53 protsendil. Kokku avastati 186 rikkumist, mõnes hooldekodus oli neid mitu. Seega leiti rikkumisi rohkem kui pooltes hooldekodudes: evakuatsiooniteed olid ligipääsmatud, tuletõkkeuksed, mis pidanuks kinni olema, olid lahti, tuletõrjesüsteemid, sealhulgas signalisatsioonid, olid hooldamata.

Männiku kontrollimised ei ole erand. Pansionaadil paluti korduvalt saata meili teel päästeametile puuduvaid dokumente. Päästeamet sellega nõus ei ole ning väidab, et kontrollib hooldekodude tuleohutusnõuete täitmist igal aastal.

 "Lihtsalt seoses pandeemia tõttu oli nõuete täitmine häiritud eelmine aasta. Erinevalt eelmisest aastast hoolekadeasutusi on kontrollitud ning kindlasti mitte paberipõhiselt," kirjutas päästeameti ohutusjärelevalve büroo nõunik Kristina Kazmin.

Möödunud aastal viidi kontrollimine koroonaviiruse tõttu läbi distantsilt. Ida päästekeskus saatis enamikule hooldekodudest küsimustiku, kus hooldekodud pidid ise hindama oma tuleohutuse alast olukorda.

On raske loota, et selline kontroll sunnib kõiki hooldusasutuste juhte investeerima hoonete turvalisusse. Ent kui ettevõtja soov kulusid optimeerida on arusaadav, siis päästeameti ülesanne on mitte lubada neil tõeliselt tähtsatelt asjadelt kokku hoida.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: