Lüganuse vallas Aa külas asuva Männiku hooldekodu põlengu uurimine tuvastas, et traagliste tagajärgedega kahjutuli sai kiiresti hoo sisse erinevate asjaolude koosmõjul.

"Ühelt poolt kindlasti oli mõjuriks ilm, väga tugev tuul. Teisalt sai see tulekahju alguse ühest pistikupesast, mis oli seina sees, kust tuli levis kiiresti ja märkamatult kuni hoone pööninguni, kus oli vaba ruum tulekahju kiireks arenguks," ütles päästeameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Marti Siim.

Siim kinnitas, et päästeamet Männiku hooldekodus varem toimunud kontrollide käigus olulisi rikkumisi ei täheldanud. Päästeametnik pani inimestele südamele, et tuleb kohe reageerida, kui elektrisüsteemis kohatakse anomaaliaid.

"Näiteks kui pannakse mingi elektriseade pistikupessa, siis käib seal surin-ragin, teinekord võib näha seal sinist valgust või leeki. Siis tasub kohe pöörduda spetsialisti poole ja seda konkreetset pistikupesa enne mitte kasutada, kui see on üle vaadatud," soovitas ta.

Päästeameti hinnangul võinuks jaanuarikuise põlengu tagajärjed olla tõenäoliselt leebemad, kui hoolekandeasutuse automaatse tulekahjusüsteemi teade poleks jäänud majasiseseks, vaid see oleks läinud otse häirekeskusesse. See omanikele lisakulutusi põhjustav nõue kehtib hooldekodude hoonetele, kus on kokku vähemalt 51 inimest. Männiku hooldekodus oli tulekahju hetkel aga 47 inimest: 45 hoolealust ja kaks hooldajat.

Marti Siimu hinnangul tuleks kehtivad normid üle vaadata.

"Võib-olla ei peaks seda määra üldse olema. Võib-olla peaks kokku leppima, et sellistel hoonetel see kohustus kindlasti on," ütles Siim.

Kui päästeameti uurimine on lõppenud, siis kriminaalmenetlus veel jätkub. Prokuratuuri teatel pole uurimine seni tuvastatud rikkumisi, mis annaksid alust kedagi kahtlustada ohutusnõuete tahtlikus või teadlikult hooletus eiramises.