Eelmises valitsuses toppama jäänud meediateenuste seadus jõuab riigikokku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsusest riigikogu menetlusse jõudnud meediateenuste seaduse muutmise eelnõu valmis kultuuriministeeriumis tegelikult juba mullu oktoobris, kuid EKRE vastuseisu tõttu see eelmises valitsuses seisis. EKRE väidab ka nüüd, et proovitakse meediasisule tsensuuri rakendada.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme sõnul ei toeta EKRE uut meediateenuste seadust konkreetse paragrahvi tõttu, mis räägib sellest, et üheski saates ei tohi õhutada vägivalda või vihkamist.

"Kes hakkab otsustama selle üle, kui vägivaldne või kui viha õhutav mingisugune ütlemine… no meil on olemas ka mingisugused huumorisaated. Me seome ennast käsist ja jalust niimoodi, et me ei oska isegi arvata, mida see veel kaasa toob," rääkis Helme.

Praegu kehtiva seaduse paragrahv 19 ütleb, et üheski saates ei tohi õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel. Seaduse uues sõnastuses keelataks lisaks vihkamise õhutamisele ka vägivalla õhutamine ja aluste nimekiri pikeneks oluliselt – lisanduvad nahavärvus, sotsiaalne päritolu, seksuaalne sättumus, kodakondsus ja muu.

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõuniku Siim Rohtla sõnul on sama loetelu kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ehk sisuliselt Eestis juba kehtib.

Lisaks tele- ja raadiosaadetele hakkaks uus seadus hõlmama ka veebisaateid ja muud veebipõhist videosisu. Rikkujaid võib ees oodata krõbe rahatrahv ning võimalik on ka meediateenuse osutamise keelamine.

Tallinna Ülikooli meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar märkis, et sõnavabadusega peab alati kaasnema ka vastutus.

"Keegi kuskil kutsub ülesse kedagi füüsiliselt hävitama näiteks tema nahavärvi pärast või temasse kuidagi teisiti suhtuma, siis tegemist on vihakõnega ja sellist asja ei tohiks meediaettevõtted endale lubada ja kui nad seda lubavad, siis peavad sellele järgnema ka vastutusest tulenevad karistused," rääkis Jõesaar.

Eelmine kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et teatud oht sõnavabadusele uues seaduses peitub. 

"See oht on tegelikult olemas, aga mina seda ohtu nii suurena ei näinud ja mina kiirustasin seda pigem ja sellepärast, et ma näen ohtu, et praeguses seisus ei suuda tehnilise järelevalve amet piisavalt Vene telekanaleid ohjeldada," rääkis Lukas.

Riigikogu saalis peaks meediateenuste seadus arutlusele tulema märtsi keskel. Seadusega ülevõetava Euoopa audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi pidi Eesti vastu võtma juba mullu septembriks. Kuna seda ei tehtud, on Euroopa Komisjon algatanud ka rikkumismenetluse.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: