Nädal pärast Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borelli häbistamist Moskvas, tõdes Peterburis oma ametivennaga kohtunud Haavisto esmaspäeval, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on pingelised.

"Soomlased on ju alati püüdnud hoida ka bilateraalset suhet Venemaaga, neil on omad teemad, mida arutada. Piiriülene liiklus ja koostöö jne. Sealhulgas ka Euroopa teemad. Soome ei ole kunagi püüdnud ajada mingit bilateraalset asja Euroopa huvidest mööda minnes, seda tuleb Soome kiituseks minu arvates öelda. Pekka Haavisto ka täna Peterburis toonitas, et Soome on Euroopa Liidu liige, Soome jagab Euroopa Liidu vaateid ja on igati solidaarne," rääkis ta.

Liigi sõnul ei ole põhjust kohtumist Soomele pahaks panna. "Minu meelest Haavisto esines hästi. Ma vaatasin seda pressikonverentsi. Ta oli väga konkreetne ja selge ja jäi teatavates küsimustes väga selgelt eriarvamusele Lavroviga," nentis Liik.

Liik märkis, et Lavrovi käitumisest võis tõlgendada, et ta üritas veidi taganeda Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrelliga kohtumise järgselt tehtud tugevatest avaldustest. "Tegelikult venelased püüavad natuke siluda seda mis juhtus, ilmselt nad said ise ka aru, et Borrelliga läks misiganes põhjusel natuke inetult," sõnas ta.

Praegust olukorda Venemaal, mis on järgnenud Navalnõi kinnipidamisele, on Liigi sõnul keeruline kirjeldada. "Mina ei ole kunagi arvanud, et Navalnõi oleks Putinile väga suur eksistentsiaalne oht. Aga see kuidas mina asju hindan ei pruugi olla sarnane sellele, kuidas Kreml asju hindab. Mäletatavasti Kreml on vene ühiskonda korduvalt valesti tõlgendanud," sõnas ta, tuues näiteks 2005. aasta pensionäride proteste või 2011. aasta protestid.

"See, mis on reaalsus, ja kuidas nemad seda tõlgendavad, võivad minna lahku," ütles ta.

Liik märkis, et ilmselt tunneb Kreml, et sisepoliitiline olukord on habras ja võimupartei populaarsus madal ning Navalnõi kujutab ohtu viisil, mil ta varem ohtu ei kujutanud.