EUobserveri andmetel toetas Venemaa oligarhide suhtes sanktsioonide rakendamist ainult üks Ida-Euroopa liikmesriik. Balti riigid toetasid minimaalseid Venemaa vastaseid sanktsioone.

"Kui me läheme oligarhide järele, peame veenduma, et meil on olemas kindel õiguslik alus. Olukord Venemaal tõenäoliselt ei parane, nii et sanktsioonid oligarhide vastu võivad tulevikus tulla teise sanktsioonide lainega," ütles üks Balti riikide diplomaat.

Euroopa Liidu välisministrid arutavad Venemaa vastaseid sanktsioone esmaspäeval.

"Euroopa Liidu eesmärk on sanktsioone kiirendada, et need hakkaksid kehtima juba mõne nädala pärast," ütles Euroopa Liidu allikas.

Samuti ei eeldata, et "Venemaa-sõbralikud" Euroopa Liidu riigid, nagu Austria, Küpros, Kreeka ja Ungari esmaspäeval Venemaa vastu kehtestatavaid sanktsioone blokeeriks.

Minimalistlikke Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist on juhtinud Saksamaa.

Saksamaa leiab, et Euroopa Liidu uued inimõiguste sanktsioonid (EL-i Magnitski seadus) annavad juriidilise õiguse karistada otseseid süüdlasi, mitte nendega seotud finantssponsoreid.

Samuti loodab Saksamaa säilitada Venemaaga stabiilseid suhteid, et valmis ehitada Nord Stream 2 gaasitoru.

Euroopa Liidu inimõiguste seaduses (EL-i Magnitski seadus) on olemas preambul, mis lubab karistada inimesi, kes toetavad inimõiguste rikkumisi või on nendega mingil muul viisil seotud.

"Kontrollisin meie sanktsioonide eksperdi käest. Seni kuni oligarhide ja inimõiguste rikkumiste vahel on side olemas, saab neid ka sanktsioneerida," ütles Euroopa Liidu diplomaat.

Londonis elava Navalnõi liitlase Vladimir Ashurovi sõnul saaks Euroopa Liidu Magnitski seaduse raames karistada vähemalt kaheksat Venemaa oligarhi. Need on: Andrei Kostin, Igor Šuvalov, Alisher Usmanov, Oleg Deripaska, Aleksei Miller, Igor Setšin, Gennadi Timtšenkoga ja Nikolai Tokarev.

"Navalnõi korruptsioonivastased uurimised on neid kõiki varem häbistanud ja nad saavad Navalnõi vaikimisest otsest kasu," ütles Ashurov.