Von der Leyeni sõnul ei tohi Euroopa Liit endale paigal istumist lubada ka siis, kui koroonaviiruse epideemia on ületatud.

"Euroopa on otsustanud suurendada oma vaktsiinitootmise tugevust. See on epideemiate ajastu, kuhu me siseneme. Me ei peaks arvama, et see kõik on läbi, kui oleme koroonaviiruse epideemiast üle saanud. Risk on endiselt olemas,"  ütles von der Leyen.

Eelmisel kuul avalikustas von der Leyen HERA inkubaatoriks nimetatud biokaitse valmisoleku plaani. HERA-s teevad koostööd teadlased, biotehnoloogiaettevõtted, tootjad ja riigiasutused. 

HERA-ga proovitakse jäljendada USA tervishoiuasutust BARDA , kelle ülesandeks on kiiresti reageerida uutele terviseohtudele. 

"USA-l on BARDA näol tugev eelis. See on infrastruktuur, mida Euroopal pole. Kuid Euroopa peab selle üles ehitama, et olla valmis kõigeks, ka järgmisteks võimalikeks epideemiateks. Sellepärast loomegi HERA," teatas von der Leyen.

Von der Leyeni sõnul on Euroopa Liit koroonavaktsiini tarnete osas endiselt kõige raskemas kvartalis.

"Teises kvartalis algab Euroopa Liidu teine leping Pfizer/BioNTechiga, samuti tuleb kasutusele Johnson & Johnsoni koroonavaktsiin,"  ütles von der Leyen.

Von der Leyen tunnistas veebruari alguses Euroopa Parlamendile, et Euroopa Liidu vaktsineerimisprogrammis on tehtud vigu, mille tõttu jäädakse maha USA-st ja Suurbritanniast. Tema sõnul loodab Euroopa Liit saada teises kvartalis 300 miljonit koroonavaktsiini.

"Hea uudis on see, et Euroopa Liidul on juurdepääs mRNA tehnoloogiale, mida kasutatakse Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiinis," ütles von der Leyen.

Samuti toetas von der Leyen Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ettepanekut jagada arengumaadele kuni viis protsenti EL-i koroonavaktsiini varudest. Tema sõnul peab Euroopa Liit olema eriti mures oma lähipiirkonna arengute pärast.

"Koroonaviiruse muteerumine teeb mind kõige rohkem murelikuks. Kui viirus ikka veel naabruskonnas möllab, suureneb ka viiruse muteerumise tõenäosus," lisas von der Leyen.