2+2 reegel tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Teadusnõukoda avalikustab oma esmaspäeval valitsusele tehtud soovitused reedel.

ERR küsis Lutsarilt, kas on võimalik ka see, et selleks suveks viirus Eestist ei kao, nagu eelmisel aastal.

"See sõltub ka palju sellest, mis toimub meie ümber. Eelmisel aastal viirus langes ju terves Euroopas, Eesti ei olnud ainuke koht, kus nakatumine tugevalt langes. Mingil määral hakkavad rolli mängima ka vaktsiinid, mida järjest rohkem saab kasutada. Inglismaal on juba näha, et vaktsineeritud inimesed satuvad oluliselt vähem haiglasse kui mittevaktsineeritud," lausus Lutsar.

Hooldekodude olukord paraneb

Lutsari sõnul võib haiglajuhtidelt saadud info põhjal eeldada, et olukord hooldekodudes on vaktsineerimisega paranenud.

"Meil ei ole küll selle kohta korralikke uuringuid, aga haiglates arstid ütlevad, et meil ei ole enam suuri hooldekodude puhanguid, mis veel detsembris olid väga tavalised," sõnas Lutsar.

"Praegu need haiged pigem tulevad kodust ja kodust tulevad haiged on mõnevõrra paremas seisus kui hooldekodust tulevad lamavad haiged. Selles mõttes on juba praegu näha, et hooldekodude vaktsineerimine mingit mõju avaldab. Ja samuti haiglatöötajate hulgas on nakatumine oluliselt langenud," lisas Lutsar.

Päästetöötaja surma asjaolud vajavad selgitamist

Ravimiamet teatas kolmapäeval, et Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) suri terviserikke tõttu 31-aastane päästetöötaja, kes vaktsineeriti 17. veebruaril AstraZeneca vaktsiiniga. Kas terviserikke võis põhjustada vaktsiin ja kas tegemist on vaktsiini kõrvaltoimega, vajab ameti sõnul alles uurimist. Ka Lutsar märkis, et kõigepealt on vaja kõik asjaolud selgeks teha.

"Ma olen ka ravimiametiga täna rääkinud ja seal need, kelle töö see on, sellega tegelevad. Vaatame kõigepealt, millega tegemist on. AstraZeneca vaktsiini on kasutatud maailmas väga palju. Ma usun, et ravimiamet on kindlasti ka juba Euroopa ravimiametit informeerinud. Aga me peame siiski kõigepealt selgeks tegema, millega tegu oli," kommenteeris Lutsar.

"Niisuguseid asju on juhtunud ka varem, näiteks HPV vaktsiiniga oli Inglismaal ka üks surmajuht, pärast selgus, et tegelikult oli tegu hoopis pahaloomulise kasvajaga, mis oli jäänud diagnoosimata jäänud. Ma ei taha öelda, et siin midagi sellist on, sest selle juhtumi kohta on mul sama palju infot kui teistel, kes seda on ajalehest lugenud," ütles Lutsar veel.