Helme uuest valitsusest: Rooma põleb ja keisrid viiuldavad kuskil katusel

Foto: Ken Mürk/ERR

Eelmise valitsuse rahandusminister, nüüd Riigikogu II aseesimees, EKRE juht Martin Helme leiab, et uus valitsus on koroonakriisi ohjates käpardlik. Ka paneb teda imestama, et Kaja Kallase rakendab nüüd valitsuses samu meetmeid, mida ta varem Jüri Ratase valitsuse ajal kritiseeris.

Martin Helme ütles ETV saates "Esimene stuudio", et tema jaoks märgib Kaja Kallase sotsiaalmeediasse tehtud postitus, kus ta ähvardab suve ärajätmisega, saamatust kriisiga peaministrina toime tulla.

Helme ütles, et talle on uue valitsuse mentaalne hoiak väga vastu, millega ei asetata end ühiskonnaga samasse paati, vaid hurjutatakse ja ähvardatakse inimesi karistamisega.

Helme ütles, et palju enam teha ei anna, sest enamik meetmeid on juba kasutusele võetud, küll aga peaks tõhustama kontrolli piiridel, et inimesed ei saaks välismaale reisida, kust on toodud uued agressiivsed viirustüved, soodustada tuleks kiirtestide laialdast kasutuselevõttu, et töökollektiivides nakatunud kiiresti tuvastada ja korraldada ühiskonna kiirem vaktsineerimine, milleks tuleb lahendusi leida iseseisvalt ja väljaspool Euroopa Liitu.

Lisaks tuleks vähendada maakondade vahelist ühistranspordiliiklust, et viiruse levikut riigisiseselt vähendada ning kaaluda lasteaedade täielikku sulgemist, mis on küll keeruline lahendus.

"Väga palju enam neid kohti pole järel, kus ühiskonna jää peale saaks panna," tõdes Helme. "Aga turismireisid Aafrikasse jätkuvad, see ei ole normaalne."

Helme sõnul kasvas valitsuses mure vaktsineerimise pärast juba suvel.

"Tanel Kiik juba koroona algusest saati käis valitsuses pioneerlikult raporteerimas, et kõik on hästi, kõik on korras," ütles ta.

Helme möönis samas, et vaktsineerimisega esineb ka objektiivseid probleeme, pidades silmas nende tootmist ja tarnet.

"Meil oli ortodoksne seisukoht, et me ise midagi tegema ei lähe. See on viga, tuleks ise teha väljaspool Euroopa protsesse," leidis ta, lisades, et Euroopas on maad võtmas ähvardavad arengud, mis meenutavad sõjakommunismi, kus riigid tahavad minna juba vaktsineerimistehaseid rekvireerima.

Helme nimetas valitsuse esimese suurema veana seda, et võimule tulles lõid nad meeleolu, et tegelikult meil koroonaga probleemi ei ole. Nüüd aga korraga kommunikeeritakse, et on suur probleem.

Helmel jagus kriitikat ka teadlaste aadressil.

"Nad vaidlevad omavahel palju, vaidlevad avalikult, panevad valitsuse sundviskesse, nii et enne kui tutvustavad oma ettepanekuid valitsusele, lähevad nendega meediasse, sest vaidlevad ka omavahel," ütles Helme.

Helme möönis, et ka valitsuseliikmete sõnumid on vastuolulised.

"Ei lepita kokku sõnumites, mida kommunikeerida, igaühel on oma sõnum. Aga poliitikud nii teevadki," tõdes ta samas. "Valitsus paistab silma käpardlikkusega. Neil on suutmatus pudelikaelasid lahendada olukorras, kus tuleks öelda, et ei, nüüd me teeme nii, kui ametnikud ütlevad, et nii ei saa."

Helme väljendas muret Riigikogus lugemisele tuleva nakkushaiguste ennetamise seaduse üle, kuhu tema sõnul on väga palju politseiriiki sisse peidetud. Ta kirjeldas, kuidas aasta tagasi tassisid ministeeriumid laua peale terve hunniku oma unistusi, kuidas Eesti oleks kergesti politseiriigiks muudetav. Siis rookis ta need plaanid eelnõudest välja, ent nüüd on need tema sõnul sinna tagasi hiilinud.

Koroonaeitajatest, maski- ja vaktsiinivastastest rääkides tunnistas Helme, et on fraktsioonikaaslase, maskist keeldunud Kalle Grünthaliga juba vestelnud. Ent ta leiab, et selliste inimeste peale pole mõtet palju auru kulutada.

"Nendega sa ei vaidle, kes koroonat ei usu ja väidavad, et palatid on tühjad," ütles Helme.

Samas pidas ta ohtlikuks, kui teisitimõtlejaid ei tolereerita.

"See ei ole vaba ühiskond, kui sulle öeldakse, et sa ei või oma skepsist väljendada," põhjendas ta.

Helme lisas, et uuringute põhjal ei ole piirangute vastu mässajaid palju, mistap pole nad ka probleemiks.

"70 protsenti inimesi toetab praegusi piiranguid, pooled leiavad, et neid võiks rohkemgi olla. Meil ei ole ohtu, et meil on suur mass inimesi, kes keeldub tunnistamast reaalsust. Meil on oht, et väikese osa inimeste irratsionaalsuse tõttu tahetakse ühiskonda tasalülitada," ütles Helme.

Ta kinnitas, et saab aru ka nädalavahetusel autokolonnis läbi Eestimaa sõitnud piiranguvastastest.

"Nad saavad aru, et koroona on ettekääne paljude asjade tegemiseks ühiskonnas. Riigivõimu rasket rusikat tehakse veel raskemaks teha ettekäändega, et on koroona. Koroona on probleem. Aga tuleb aru saada, et on inimesed, kes tahavad koroonat kasutades ühiskonna ilmet või toimimist muuta. Mõlemad on probleemid," ütles Helme.

Ta lubas, et EKRE fraktsioon ei hakka lisaeelarve arutamist omalt poolt kuidagi venitama või põhja laskma, sest nad saavad aru, et seda on vaja ja kriisis tuleb lisaeelarvet kiiresti teha. Küll aga avaldas ta imestust, et Reformierakond aasta tagasi opositsioonis olles andis toonasele valitsusele turmtuld selle eest, et nad ei hoia eelarvet tasakaalus ja võtavad laenu.

"Kallid reformierakondlased, kulla Kaja Kallas ja kulla Keit Pentus-Rosimannus, kus on see teie tarkus, et eelarve tuleb hoida tasakaalus, et ei tohi võtta laenu, nüüd?" küsis ta. "Nüüd nad teevad täpselt samad meetmed, mis me aasta tagasi välja töötasime. Kindlasti me toetame selle plaani elluviimist, aga ma ei saa aru sellest retoorikast, mis oli enne ja mis praegu."

Helme ütles, et tal on praeguse valitsuse käe all kahju Eesti pärast, sest koroonaolukorra ohjamise asemel tegeleb valitsus kõrvaliste teemadega, nagu vihakõneseadus.

"Rooma põleb ja keisrid viiuldavad kuskil katusel. Mul on kahju, et Eesti langeb," teatas Helme, tunnistades samas, et ta ehitab sildu oma valijate juurde.

Seda, et poliitikud oma valijatega Facebooki vahendusel otse suhtlevad, ei pea Helme taunitavaks.

"Loomulikult on see hea. Mul on otsekanal avalikkusega, ei ole seda klassikalist vahendaja rolli, kahtlemata see kõigile toimetustele teeb meelehärmi," ütles ta.

Samas rõhutas ta, et kommunikatsioon peab seejuures olema professionaalne.

"Kui lihtsalt lähed ja hõikad midagi Facebookis, võib sealt igasuguseid huvitavaid palle veerema hakata," põhjendas ta.

Helme ütles, et presidendivalimiste puhul on EKRE valmis kaaluma erinevaid võimalusi, võttes arvesse, mis on võimalik ja mida nad tahavad saavutada.

"Meil on siiski plaan oma erakonna poolt ka kandidaat üles seada. Mina näeksin sellel kohal Henn Põlluaasa. Olen välja arvutanud ka viisi, kuidas Henn Põlluaas võiks saada presidendiks," lisas Helme.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: