Liiga põhjalik koroonaandmebaas tekitab andmekaitse inspektsioonile muret

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Registris säilitataks infot ka negatiivsete testitulemuste kohta. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et sotsiaalministeeriumis koostatud koroonaandmebaasi loomine võib seadusesse jõuda jaanipäevaks. Andmekaitse inspektsioon tunneb muret, et eelnõuga soovib riik koguda üheaegselt väga põhjalikke andmeid kogu Eesti elanikkonna kohta, mis võivad olla näiteks andmelekke korral hiljem isikuga seostatavad.

Eelnõu kohaselt saaks edaspidi edastada nakkushaiguste registrisse epideemia tõrjeks hädavajalikke andmeid. Kui praegu on registris andmed ainult haige kohta, siis edaspidi plaanitakse sinna kanda ka negatiivse proovi andnud isiku ja lähikontaktsete andmed kui ka see, kas inimene on vaktsineeritud. Andmete kiire kättesaamine ühtsest süsteemist lihtsustaks nii terviseameti kui perearstide tööd.

Kui sotsiaalministeerium toob eelnõus välja, et praegu on andmed killustatud erinevates andmekogudes ning ühtses riiklikus süsteemis oleks andmed paremini hoitud, siis andmekaitse inspektsioon sellega ei nõustu.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehise sõnul võib seadusest tulenevalt säilitada andmeid vaid seni, kuni andmekogu kasutamise eesmärgid on täidetud. Kogutavates andmetes valmistab inspektsiooni jaoks muret, et kogutakse inimeste kohta väga täpseid andmeid ja samal ajal on neid väga palju.

Ühtlasi plaanib riik säilitada andmeid pseudonüümitult, mis võimaldaks neid hiljem vajadusel isikutega taas kokku viia. Inspektsiooni hinnangul võiks nii mahukat andmekogu säilitada väid täiesti anonüümselt.

"Kogutav andmekoosseis on lai – sealhulgas rahvus, sotsiaalmajanduslik olukord, andmed töökoha ja ameti kohta ja lisaks sellele nakatumisega seotud andmed. Teine mure on see, et kui kõiki neid andmeid kogutakse nakatunute, lähikontaktsete ja negatiivse koroonatesti tulemuse saanute kohta, tähendab see sisuliselt kogu Eesti elanikkonda," rääkis Lehis.

Eelnõus pole välja toodud ka kui kaua plaanib riik pandeemiaga seotud andmeid säilitada.

Analüüsimiseks vajalikud andmed võiksid olla anonüümsed

Küsimusi võib tekitada ka see, miks plaanib riik säilitada infot näiteks negatiivse testitulemuse kohta. Sotsiaalministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et negatiivse tulemuse säilitamine on oluline juhul, tegemist oli valepositiivsega, samas ka seetõttu, et negatiivse testi andnud on vabastatud isolatsioonikohustusest. Ühtlasi vajab terviseamet haiguse levikumustrite väljaselgitamiseks infot, kas lähikontaktseid on viiruse osas testitud.

Kui riik soovib aga kasutada andmeid näiteks puhtalt praeguse pandeemia analüüsi jaoks, siis võib neid säilitada anonüümselt. Sellisel juhul ei kehtiks andmekogule ka andmekaitse nõuded.

Andmekaitse inspektsiooni juhi hinnangul on alati mõistlikum koguda ja säilitada ühes andmebaasis korraga vähem andmeid. Riik plaanib samas kogutud andmeid pseudonüümitud kujul ka edaspidi kasutada, et koroonaolukorrast õppida ja järgnevateks sarnasteks olukordadeks valmistuda.

"Andmekaitse ja andmeturbe vaatenurgast on alati riskid paremini maandatud, kui andmed ei ole ühes kohas, vaid erinevates andmekogudes. Kui ühe andmekoguga midagi juhtub, siis lekke puhul peab arvestama, et mida suurem on andmekoosseis, seda suurem on tekkinud kahju. Samamoodi,  kui andmekoguga peaks juhtuma mingi tehniline rike, mis takistab andmete kasutamist, siis kui selles andmekogus on palju elutähtsaid andmeid korraga, on palju suurem tõenäosus, et nende andmetega seotud teenuseid on rohkem ja teenuste osutamise peatumine on laiaulatuslikum," märkis Lehis.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: