Märtsis käisin "Aktuaalse kaamera" kaameraga Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Lasnamäel, mõlemad lood olid muidugi pühendatud sellele, kuidas tajuvad koroonaviirust arstid, patsiendid ja teisedki. Toimetus otsustas haiglasse saata just mind, sest mul on viirus juba läbi põetud ja risk, et toon selle tööle, on madalam ning samuti on risk madalam ka haiglas viibides.

Haiglas torkas mulle silma asjaolu, et venekeelsed patsiendid olid kindlas enamuses. "Nad ilmselt ei järgi piiranguid," seletas mulle üks vene keelt kõnelevatest medõdedest. Vene keelt emakeelena kõneleva isikuna tekkis mul väike häbitunne vene rahva pärast. Miks nad ometi ei kuula sõna ja ei järgi piiranguid?

Muidugi on ka objektiivsed põhjused, miks venelasi satub haiglasse rohkem kui eestlasi, näiteks kaugtöö võimalus on umbes neljakümnel protsendil eestlastel, seevastu venelastel on see protsent vaid 17 protsenti. Jah, tõesti, haiglas olid patsiendid, kes teadsid, et nemad said nakkuse just tööl käies.

Keskmine patsient haiglas on aga ikkagi pensionär, inimene, kes enam tööl ei käi. Olgu ta siis eestlane või venelane. Kust said nakkuse need pensionärid, kas viibides avalikes kohtades, näiteks bussis või poes, või ikkagi perekonnaringis? Tõestada ega kontrollida seda hüpoteesi küll ei saa, aga ma siiski proovisin.

Eelmisel nädalal käisin ma iga päev Lasnamäel, et suhelda tavainimestega, kes suures osas osutusid vene keelt kõnelevateks. Jah, nad käivad poodides ja sõidavad ühistranspordiga. Jah, nad toovad süüa oma vanematele, kes järgivad piiranguid ja püsivad kodus. Aga kas me julgeme öelda, et seda sama ei tee eestlased?

Mis on siis nende venelaste ja Lasnamäe eripära, et haigus nende hulgas niimoodi levib? Kas asi võib olla selles, et nad elavad mingis oma inforuumis, mis põhimõtteliselt erineb eestlaste omast? Juba ammu kuuleme juttu, et eestlased ja venelased elavad erinevates inforuumides. Sellest räägivad poliitikud, ametnikud, kodanikuaktivistid.

Just seetõttu küsisingi igalt oma allikalt, kust te oma info võtate, milliseid kanaleid jälgite, millist raadiot kuulate, milliseid ajalehti ja uudiseid loete, millistes sotsiaalvõrgustikes olete.

Selgus huvitav asjaolu. Kõik, kellega suhtlesin, läksid veidi närvi küsimuse peale, et kas nad tunnevad mingit infopuudust, et nende infoallikad on hoopis teised kui eestlastel. Väga paljud, isegi vene babuškad, vaatavad telekanalit ETV+. Väga populaarsed on ka venekeelne Delfi ja venekeelne Postimees. Seda enam, et nende väljaannete venekeelsed versioonid on tasuta, erinevalt eestikeelsetest. Kas me saame olla kindlad, et iga eesti pensionär saab endale lubada tasulisi veebiartikleid?

Kohalikud venelased on kursis, et president Kersti Kaljulaid käis Šveitsis suusatamas ning Kaja Kallas jäi haigeks vaatamata sellele, et ta järgis kõiki piiranguid. Samuti jälgivad nad igapäevaselt nakatumisnumbreid ja infot piirangute kohta.

Küll aga on venelastel siin üks objektiivne eelis, mida eestlastel ei ole. Nende ette on laotatud ülisuur valik venekeelseid infoallikaid, peamiselt küll ametlikud telekanalid Venemaalt, kuid isegi seal ei kutsu keegi üles loobuma maskidest või vaktsiinist.

Tõsi, Venemaa ülistab oma Sputnik V-d ja halvustab AstraZenecat. Kuid siingi on nüanss – jah, paljud venelased ei taha end siin AstraZenecaga vaktsineerida, aga see info oli samuti eesti meedias (ETV+, Postimees ja venekeelne Delfi).

Ja kui isegi vene pensionär teab, et Taani, Norra, Austria ja teised riigid peatasid AstraZeneca kasutamise, sest see võib tekitada tromboosi, ei ole vahet, kust ta selle info sai, kas kanalist Rossija või venekeelsest "Aktuaalsest kaamerast". Probleem ei ole meedias, vaid AstraZenecas. Muidugi paistab Sputnik V venelastele usaldusväärsemana, selle kohta vene meedia mingit halvustavat infot ei jaga. Eesti meedias aga Sputniku kohta suurt midagi ei ole, ei negatiivset, ei positiivset.

Jäävad veel sotsiaalvõrgustikud. Kui eestlastel on peamine neist Facebook, siis venelastel jagavad esikohta Facebook ja Vkontakte. Aga ka siin on venelastel valik laiem, seda lihtsal põhjusel, et venekeelseid blogijaid on üle maailma ligi sada miljonit. Samuti on saanud venekeelsetest sotsiaalvõrgustikest varjupaik neile, kes ei usalda peavoolumeediat.

On ettekujutamatu, et vaktsiini Sputnik V kriitik saaks eetriaega vene telekanalis Rossija, küll aga saab see kriitik sõna kümnetes tuhandetes gruppides venekeelsetes sotsiaalvõrgustikes ja see saab kättesaadavaks ka Eestis elavatele venelastele.

Kui meie statistika näitab, et end on nõus vaktsineerima üle 60 protsendi eestlastest ja natuke üle 40 protsendi venelastest, siis seda statistikat tuleks lugeda tagurpidi: vaktsiinidesse ei usu alla 40 protsenti eestlastest ja üle 50 protsendi venelastest ja küsimusele "miks nii?" vastavad inimesed Lasnamäel: "Meil on palju rohkem infoallikaid, me oleme paremini informeeritud.".

Samal ajal näitavad uuringud Venemaal, et 60 protsenti venelastest suhtuvad vaktsineerimisse skeptiliselt, nii et meie venekeelne kogukond ei erine eriti Venemaa kodanikest. Ja nii nagu osa venelasi Venemaal ei taha Sputnikut, vaid soovivad Pfizerit või Modernat, soovib osa siinseid venelasi just Sputnikut.

Kuidas said meie venekeelsetest kaasmaalastest sellised valivad kliendid? Vastus on sama, neil on palju rohkem infoallikaid. Nii et Mihhail Kõlvart ja Yana Toom võivad endale süstida kõikvõimalikud vaktsiinid korraga, aga Olga Vassiljevnat Lasnamäel see ei mõjuta, ta kardab vaktsiine, sest vaktsiinide kohta on tal juba liiga palju informatsiooni ja pole võimalik analüüsida, mis on õige ja mis vale. Venelase inforuum eristub tõepoolest eestlase inforuumist, vene oma on palju laiem ja erinevast vasturääkivast infost tulvil.

Kas see muudaks midagi kui peaminister Kaja Kallas pöörduks täiuslikus vene keeles Lasnamäe elanike poole: "Järgigem piiranguid ja vaktsineerigem end esimesel võimalusel!"?

Natalja Lasnamäelt juba vastas peaministrile, et vaktsineerida ta end ei taha ja piiranguid peab ta mõttetuks. "Meil on vaba riik," rõhutas Natalja. Ja võib-olla just see väide näitab, et ta on just meie, mitte Vladimir Putini kaasmaalane. Venemaal ei tuleks mitte kellelegi selline argument pähe.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.