Asser ütles, et esmalt tuleb AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest rääkides alustada sellest, et need on väga haruldased ja praktiliselt kõikidel ravimitel maailmas on kõrvaltoimed. Need võivad AstraZeneca omadest ka kordades suuremad olla, täpsustas Asser.

"Iseenesest need komponendid, mis selle tüsistuse juures on, on neuroloogidele ja arstidele väga tuttavad," lisas ta.

Samas leidis rektor, et kui inimene vabatahtlikult AstraZeneca vaktsiini saada soovib, võiks seda olenemata vanusest lubada. Seejuures peab aga võimalikku riski arvestama.

"Meil Eestis on ka juhtum olemas, see päris välistatud ei ole. Aga ei tohi ka ebamäärast ja määramatut hirmu tunda," lisas Asser.

Kui vaktsiini eluohtlike kõrvaltoimete kohta rohkem selgust tuleb, ütles Asser, et julgustab seda kasutama ka noorematel inimestel.

"Praegune lähenemine näitab mõistlikku suhtumist, katsume minimeerida riski ja kui asjad on selged, vaatame edasi," lisas ta.

Asser selgitas, et kolmapäevane Euroopa Ravimiameti seisukoht tähendab oma sisult seda, et rasked tüsistused ja surmaga lõppenud juhud on väga tõenäoliselt AstraZeneca vaktsiiniga seotud. Samas on olemas ravivõtted, et nendega tegeleda.

Seetõttu peavad Asseri sõnul inimesed kaks nädalat pärast vaktsiini saamist jälgima oma tervist ning olema tähelepanelikud kestva pea- või kõhuvalu, nägemise hägustumise, õhupuuduse või nahaaluste verevalumite üle.

Rektor lisas, et AstraZeneca vaktsiin on siiski väga efektiivne ning üle 60-aastased inimesed võiks lasta end sellega kaitsepookida.