Helme: diislikütuse aktsiisi tõstmine on endale jalga tulistamine

Endise rahandusministri, EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei ole diislikütuse aktsiisi järgmisest kevadest endisele tasemele mõistlik ja langetuse tagasi pööramine on endale jalga tulistamine. Kuigi eelmine valitsus kirjutas aktsiisilangetuse seadusesse ajutise meetmena, siis Helme sõnul tehti seda Isamaa nõudmisel.
"Diislikütuse ja ka gaasi- ja elektriaktsiisi langetamine langetamine tehti ajutisena aasta tagasi Isamaa nõudmisel," rääkis Helme ERR-ile. Praeguseks opositsioonis Isamaa andis aga ise neljapäeval sisse eelnõu aktsiisitõusu ära jätmiseks.
Helme sõnul kirjutati aktsiisilangetus ajutisena seadusesse sisse kompromissi tulemusel ning tema soov ministrina oli see hiljem ka tähtajatuks pöörata. "Loogika, millega me teda langetasime on see, et kui langetus on tehtud, on kõigile arusaadav, et see on mõistlik ja ei teki diskussiooni," rääkis ta.
Endise rahandusministri hinnangul on langetuse mõju eelarvele positiivne, kuna toetab kodumaiseid ettevõtjaid. "Eelarvemõju on tegelikult väiksem kui kardetakse. Positiivne mõju väga suur," sõnas Helme. "Me kaotasime diisliaktsiisi seoses koroonaga rohkem kui me kaotasime seoses maksumäära alandamisega," rääkis ta.
"Kui nüüd me hoiaksime maksumäära madalal, siis koroonakriisist taastumise käigus see auk taastub," sõnas Helme. Tema sõnul on kütuseaktsiisi laekumine olnud väiksem kui arvati ja selle vähenemine jääb iga aastaga väiksemaks.
Helme nentis, et madalama aktsiisitaseme üldine kasu majandusele on palju suurem, seda aga on keeruline välja arvutada. Majandus ja tarbimine kasvavad odavamast kütusest soodustatult nii käibe- kui tööjõumaksude arvelt. "Seda kas ei osata või ei taheta arvutada," lisas ta.
Helme sõnul on praegusel valitsusel ebasiiras pugeda selle taha, et tegemist on eelmise valitsuse otsusega ja isegi kui see on seadusesse sellisel viisil sisse kirjutatud, on ikkagi tegemist maksutõusuga. "Küsisin korduvalt Kaja Kallaselt, kas nad kavatsevad makse tõsta või mitte, ja ta korrutas, et ei plaani makse tõsta. Nad ei täida sellisel juhul oma koalitsioonikokkulepet ja avalikkusele antud lubatust," ütles ta.
"Selle diisliaktsiisi tõstmine tagasi sinna, kus ta oli, on majanduslikus ja eelarvelises mõttes nii rumal kui olla saab," sõnas Helme.
Aktsiisitõus kahandab Eesti ettevõtete turuosa
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar on öelnud, et aktsiisilangetus avaldab mõju ka Eesti heitekaubandusele ning mida rohkem riik odava kütusega loodust saastab, seda vähem saab heitekaubanduses tehinguid teha. Seejuures peab silmas pidama ka 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärke.
Helme sõnul on heitekoguse suurenemisest rääkimine pigem propaganda. "Kui keegi tahab rääkida, et peame looduses vähem fossiilkütust kasutama, siis ka siin jällegi – kas see päriselt kellelegi kasuks tuleb, kui Eesti rekkad tangivad Lätis, palju sellega maailma on päästetud?"
Rahandusministeerium märkis kevadises majandusprognoosis, et aktsiisitõusu mõjul suureneb kütuseaktsiisi laekumine tuleval aastal 60 miljoni euro võrra. "Mina seda 60 miljonit ei usu. See kui kiiresti ja kui järsult kolib tankimine uuesti Eestist välja, pole kahtlust, et see teeb meile väga suure augu," rääkis Helme.
Helme sõnul on aktsiisimäärade kerkimisega Eesti ettevõtete turuosa selgelt kahanenud ja aktsiisilangetusega on hakatud seda tagasi saama. "Kui me selle protsessi teistpidi pöörame, siis oleme taas endale jalga tulistanud," lisas ta.
EKRE esimehe hinnangul on maksulangetuste tegemine keeruline ülesanne ja valitsus on otsustanud lihtsama variandi kasuks. "Mul on tunne, et nad lähevad kergema vastupanu teed. Kuna ma ise olin minister, siis tean, et ükskõik millise maksulangetuse välja võitlemine oli tohutu vastuvoolu ujumine, mis nõudis jubedalt pressimist. Ma täna ei näe, et meil oleks valitsuses inimesi, kes võitleks avaliku kasu eest," ütles ta.
Diislikütuse aktsiisimäära tulevikku kaalub valitsus reedel alanud riigi eelarvestrateegia arutelu käigus.
Toimetaja: Barbara Oja