Ginter: Madisoni eemaldamine abipolitseinike seast on õiguslikult ülepaisutatud
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) heitis abipolitseinike ridadest välja EKRE poliitiku Jaak Madissoni, põhjendades seda sobimatu käitumisega. Seesugune reaktsioon on aga õigusalasest vaatepunktist ülepaisutatud, hindas vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor Carri Ginter.
Madison andis 14. jaanuaril pärast eelmise valitsuse kukkumist Objektiivi portaali stuudios intervjuu, kus ta avas oma seisukohti valitsuse vahetamise osas.
Muu hulgas tuli saates juttu ka vihakõne seaduse eelnõust ning Madison ütles, et kui see vastu võetakse, peaks avalikkus olema sellele tugevalt vastu.
"Kui see tuleb, siis see eeldab, esiteks võimast, see peab olema väga tugev poliitiline vastuvõitlus. See on avalikkuse vastukeeramine, selle valitsuse vastu, see eeldab massimeeleavaldusi, petitsioone, sotsiaalmeediakampaaniaid ja eeldab ka obstruktsiooni," ütles Madison.
Saatejuht Varro Vooglaid nentis, et koroonakriisi ajal massimeeleavaldusi teha ei saa, kuid Madison vastas, et kui see eelnõu läbi läheb, siis teda enam koroonakriis ei huvitaks.
Ginter selgitas ERR-ile, et meeleavaldused, petitsioonid ja ka obstruktsioon on iseenesest kõik seaduslikud ning demokraatia üheks osaks.
"Vaatame näiteks Prantsusmaad, kus inimesed tulevad tänavale, streigivad, protestivad, see ongi demokraatia. Kõikides demokraatlikes riikides on meeleavaldused ja protestid," lisas Ginter,
See, kui keegi oma seisukohtade väljendamise tõttu vallandatakse, on ülepaisutatud reaktsioon, sõnas Ginter.
"Meil pole mingisugust veendumuste ja õigete-valede maailmavaadete testi, et minna politseile appi," lisas advokaat abipolitseinike maailmavaadete kohta.
Ginter ütles, et maailmavaateliselt kõikide seisukohtadega nõustuda ei saa, kuid tema meelest polnud piisav PPA põhjendus, et moraalselt selline üleskutse ametile ei sobi.
Lisaks on Ginteri sõnul ka obstruktsioon ja ööistungid riigikogus seaduslikud. "Obstruktsioon võib tunduda inimestele kui halb asi, aga /---/ see ongi seaduslik viis poliitika tegemiseks. Vastupidine variant oleks altkäemaks ja vägivald," lisas vandeadvokaat.
Lisaks viitas Ginter ka põhiseaduse paragrahvile 47, mis ütleb, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.
"Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks," seisab seaduses.
Ka abipolitseiniku seadusest ei tule Ginteri sõnul välja, et Madisoni käitumine oleks sobimatu olnud.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve