Tuumajaama rajada soovival Fermi Energial on kavas esitada tänavu taotlus selle eelduseks oleva riikliku eriplaneeringu algatamiseks.

"Riigi eriplaneeringu algatamiseks peavad olema aga langetatud strateegilised otsused tuumaenergeetika väljavaadete kohta Eestis, mida veel tehtud ei ole," märgib Mölder oma kirjutises.

Mais tuleb ministri kinnitusel esimest korda kokku tuumaenergia töörühm, kes asub analüüsima tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis. Töörühma moodustavad valdkondlikku puutumust omavate ministeeriumite ning asutuste kõrgetasemelised esindajad, kelle üheks ülesandeks saab huvirühmade ja ekspertide kaasamine.

Töörühmal tuleb hinnata riigi energiavajadust ja energiajulgeoleku tagamist järgmise paarikümne aasta vaates – kas Eestis oleks vajadust tuumaenergia järele ning kuivõrd sobituks see olemasolevasse elektrivõrku, selgitas Mölder.

Lõpliku otsuse Eestisse tuumaelektrijaama rajamise või sellest loobumise kohta teeb riigikogu.

Fermi Energia teeb eriplaneeringu taotluse

Eestisse miljard eurot maksvat tuumajaama kavandav Fermi Energia kaasas investoritelt 2,9 miljonit eurot ning esitab aasta jooksul valitsusele eriplaneeringu taotluse. Investoritelt saadud rahaga kaetaksegi eriplaneeringuga seotud kulud.

Tuumajaama asukohavariante on mitu: Kaberneeme, Kunda ja kolm paika Lüganuse vallas. Fermi 300 megavatine tuumajaam annaks umbes viiendiku Eesti päevasest ja neljandiku öisest elektrivajadusest.

Ettevõtte tegevjuhi Kalev Kallemetsa kinnitusel on tuumajaama jaoks ainus sobiv planeeringuliik riigi eriplaneering.

"Loomulikult meie ei ole vabariigi valitsus, aga meie roll saab olla see ettepanek võimalikult põhjalikult ettevalmistada," lausus Kallemets.