Valmiera ehk Volmari on üks neid piirkondi, kus haldusreformi muutusi kõige enam tunda saab - linnale enam eraldi volikogu ei valita ja suuromavalitsusega liideti või ka soovis liituda nii palju ümberkaudseid valdu, et uue Valmiera omavalitsuse piir ulatub Eesti piirini välja.

Valmiera senine linnapea Janis Baiks võis kandideerimiseks valida mitme nimekirja vahel - ta on partei Valmierale ja Vidzemele juht ja Uue Ühtsuse juhatuse liige. Baiks valis kohaliku partei, mille nimekirjast omakorda leiab ka teiste erakondadega seotud kandidaate.

"Praegu on Valmieral suure linna staatus, pärast reformi jääb meile riikliku linna staatus. Minu meelest annab see võimalusi juurde, kui vaadata kas või Euroopa fondidest raha taotlemist. Tulevane Valmiera omavalitsus võib seal osaleda kui riiklik linn, aga ka kui omavalitsuslik piirkond. Valmieras on töökohti pakkuda rohkem kui siin töösoovijaid elab. Seetõttu sõidab iga päev päris palju inimesi Valmierasse tööle. Nad elavad ümberkaudseis omavalitsustes ja sõidavad linna tööle. Nii et väga paljudel piirkonna elanikel on igapäevased arenguootused tihedalt seotud Valmiera linnaga," rääkis Baiks.

Valmiera juht leiab, et regionaalparteide kaasamine on paratamatu, sest suuri erakondi huvitavad vaid liidreist häälemagnetid ehk Janis Baiks ise, mitte aga tema meeskond. Baiks aga kolleege maha jätta ei taha, sest edu korral on nendega koos hõlpsam piirkonda juhtida.

Valimiskampaaniagi on üsna omapärane - kuigi volikogu valitakse uuele suurele omavalitsusele, trükiti iga ühineva piirkonna inimeste jaoks eraldi valimisleht.

"Paljudes valdkondades lõpeb Läti kusagil Riia lähedal. Mõnegi ministeeriumi otsuste põhjal võib nii arvaa. Seetõttu asutasime tugeva regionaalpartei. Ja praegu on meie erakond Uue Ühtsuse parteiühenduse liige. Kuid valimistele läheme loomulikult regionaalpartei oma nimekirjaga. Meie arvates suudavad regionaalparteid kaitsta piirkonna huve paremini kui üleriigilised parteid. Kuid loomulikult on meil vaja oma seisukohti esindada ka üleriigilises ulatuses. Seepärast arvan, et oleme väga heas olukorras," rääkis Baiks.

"Paljudes omavalitsustes osalevad valimistel koos valitsuspartei ja opositsioonierakond. Ka Valka omavalitsuses on nii - Uus Ühtsus koos Roheliste ja Talurahva Liiduga. Valitsuses on nad koalitsioon ja opositsioon, siin aga kandideerivad koos. Selliseid huvitavaid ühendusi on Lätis palju ja loomulikult tuginevad need pigem inimestevahelistele suhetele kui ideoloogiale. Kuid valitsusparteidel on suuri eeliseid, sest nad saavad riigilt toetust. Varem see nii polnud. Neil on ka valimistel eelis, sest regionaalparteidel riigi raha kasutada pole," rääkis Valka omavalitsuse esimees, Vidzeme partei juht Vents Armands Krauklis.

119 omavalitsuse asemel on Lätis nüüd 42 omavalitsust, volikogu liikmete arv väheneb poole võrra. Riias valimisi ei toimu, sest läinud aastal erakorraliselt valitud duuma volitused kehtivad järgmiste kohalike valimisteni. Seega pürib kokku 41 volikogu juhtima 323 nimekirja, milles on kokku ligi 5600 kandidaati.

Samas on uute omavalitsuste piirid küll paigas, kuid ülesandeid ja raha puudutavat seadust pole parlament veel vastu võtnud.

"Valitsus loodab, et selle aasta lõpul või uue algul on Lätis uus omavalitsusseadus. Seal on oodata palju muudatusi. Näiteks nähakse eelarves ette osa, mille raha kasutamise üle saavad otsustada elanikud ise. Samal ajal valmib ka eraldi regioonide seadus, mis määratleb planeeringupiirkondade tegevuse. Sealgi on praegu palju väitlusi pooleli just regioonidele antavate ülesannete kohta. Nii et reformi sisu kohta on veel palju teadmata," ütles Krauklis.

Kõigi Läti parteide populaarsus on koroonaajal kukkunud ja jääb alla kümne protsendi, mitu valitsuse osapoolt on viie protsendi piiril või alla selle. Kohalike valimiste tulemused ei pruugi aga riigi võimukoalitsiooni kuigi palju mõjutada, sest jõud on erinevate nimekirjade vahel killustunud, kandidaadid tegevad mitmel pool ja pealegi on osa vikerkaarevalitsuse viiest osapoolest ju ka parteiühendused.

Ja valijaidki tundub küsitluste põhjal rohkem huvitavat mitte poliitiline suund, vaid kodukoha igapäevaelu asjad - töökohad, lasteaiad, koolid ja teed.