Maailmas on mitusada miljonit inimest, kellel on tulenevalt vaktsiinist või viiruse läbipõdemisest viiruse antikehad ja nende inimeste arv kasvab kiiresti. Üha enam nõutakse vaktsiinipassi, mis lubaks mugavamalt reisida ja muid hüvesid nautida.

Järgmisel nädalal käivitubki Eestis masinloetav e-vaktsiinisertifikaat ja eestlased osalevad samasuguse projekti käimajooksmises globaalselt. Samas kriitikute sõnul – milline iganes tõend ka lõpuks tuleb – tekitab see konflikte ja ebavõrdsust.

Ööelu Tel Avivi Yafo linnnajaos keeb nagu pandeemiat poleks olnud, välja arvatud üks detail. Iisraelis peaks koroonaviiruse vastu vaktsineerituse tase jõudma aprilli lõpuks 70 protsendini. Riik näitab, milline võib välja näha tulevik, mille üle mujal alles vaieldakse. Rohelise passi ehk vaktsineerimissertifikaadiga pääseb restorani sisse, ilma selleta palutakse istuda väliterrassil.

Enamus maailmast on koroona tõttu endiselt rohkem või vähem suletud, aga paljud loodavad, et see mustvalge ruut on aken vabadusse.

Eesti tegutseb vaktsiinisertifikaadi arendamisel

Küberturvaettevõta Guardtime toob järgmisel nädalal Eesti elanikele välja elektroonilise masinloetava vaktsiinisertifikaadi. Ettevõte loodab sertifikaadi juurutada ka üle Euroopa ning – kui läheb hästi – võib-olla laiemalt.

"See QR-kood sisaldab valdavat osa sellest infost, mis on siin dokumendi peal, ta on siia kirjutatud. Siis ta sisaldab seda n-ö turvakrüptograafilist linki ja ta sisaldab viidet sellesse kohta, kus toimub verifitseerimine," tutvustas küberturvaettevõtte Guardtime meditsiinijuht Ain Aaviksoo sertifikaati.

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on vaktsineerimispassi tarvis selleks, et kõiki riigipiire ei peaks kinni panema nagu eelmisel kevadel.

Vaktsiinipass ei ole tegelikult midagi uut ega erilist. Paljudel meist on see sahtli põhjas kas seoses reisiga mõnda eksootilisse riiki või kasvõi seoses puugivaktsiiniga.

Probleem on, et paberit on lihtne võltsida ja – nagu must turg netis näitab – seda juba tehakse. Seega ajavahemikul, kui on piisavalt palju antikehadega inimesi, aga viirus pole veel täielikult taganenud, on vaja usaldusväärset lahendust, mis ideaalis töötaks pealekauba ka rahvusvaheliselt.

"Mingit pidi on see, et vajadus on globaalselt nii suur. Ja kõik saavad ka selle vajadusest ka aru. Ehk siis koostöö käib päris aktiivselt. Ja see on tegelikult väga äge," rääkis Kaevats.

Võtmeküsimuseks süsteemide koostöö

Vaktsiinipass, koroonapass, roheline pass või sertifikaat – ükskõik mis nimega – seda püüavad käima joosta paljud riigid ükshaaval ja Euroopa Liit ning maailma tervishoiu organisatsioon WHO üldisemalt.

Marten Kaevats on esmapilgul bürokraadist sama kaugel kui maa kuust, aga endine rattaaktivist ja süsteemiaarhitekt on mitte ainult Eesti riigikantselei ehk peaministri büroo digiinnovatsiooni nõunik, vaid ka WHO nõustaja vaktsiinipassi teemal. 35-aastane eestlane, kes tegeleb WHO juures terviseandmete usaldusväärse vahetamise arhitektuuri loomisega, on seega hetkel üks kõige informeeritum inimene vakstiinipassi teemal maailmas.

"Nüüd on vaja tagada seda, et need üksikud lahendused oleksid koostöövõimelised teistega. Ja selleks on vaja kokku leppida laias laastus andmekoosseis või mudel ehk siis milliseid andmeid üldse küsitakse ja mis on õige, mis ei ole jne. Ja teine asi – on vaja erinevad tehnilised standardid kokku leppida," selgitas Kaevats.

"Selle kõige juures on üks väga oluline osa veel. Mis on siis siukene asi, mida me nimetame globaalseks usaldusraamistuks, mis siis seoks selle usalduse ära Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juures oleva usaldusankruga kõikide teiste 194 erineva riigiga. Et ehk siis hästi lihtne seletus sellele on see, et kuidas näiteks Tai piirivalvur teab, et Eesti Terviseametist tulevad andmed on siis ikkagi usaldusväärsed," selgitas Kaevats.

Arusaadavalt pakub Kaevats WHO-le Eesti digiriigi läbi proovitud alustehnoloogiat ja lähinädalatel saab tema sõnul selgeks, kas valik langeb selle kasuks.

Teoorias on ülesanne justkui lihtne, aga praktikas on mustmiljon probleemi, kus vaja sobitada eri riikide bürokraatlikud, tehnilised, tervishoiu ja kultuurilised eripärad. Alustades kasvõi sellest, et maailmas on 2,5 miljardit inimest, kellel pole üldse isikut tõendavat dokumenti rääkimata digiidentiteedist, ja lõpetades sellega, et kui eestlasele pole probleem avaldada isikukood, millest nähtub vanus ja sugu, siis näiteks sakslastele on see tabu.

"Meie nii-öelda lähteülesanne on olnud selle jaoks, et see ühtlasi töötaks Eestis, aga teistpidi see töötaks ka Somaalias, Eritreas, Etioopias ja Sudaanis," rääkis Kaevats.

Kaevatsi sõnul on Eesti jõudnud lahenduse välja töötamises sisuliselt lõppvooru. "Lõppvoorus on kaks erinevat varianti, kuidas seda teha saaks. Ja noh nüüd ilmselt lähinädalad näitavadki, et kummale poole see kukub ja kuidas me seda teha saame," rääkis ta.

Euroopa Liit on lubanud ühtse vaktsiinisertifikaadi standardi välja tuua 15. juuniks, mida veab belglasest õigusvolinik Didier Reynders. Reyndersi sõnul on liidu soov hoida ära killustumist, kus oleks korraga kasutuses 27 erinevat sertifikaati, mida ei suudeta ühilduma panna. Sertifikaadil olevad andmed soovitakse viia miinimumini ja neid riikide vahel mitte vahetada, ainus, mida vahetatakse on turvavõti, mis kinnitab sertifikaadi autentsust.

Tuleb mõelda ka alternatiividele

Tallinna Ülikooli professor Mart Susi juhib Globaalset Digitaalsete Inimõiguste Võrgustikku, mis viis märtsis 23 riigis läbi uuringu vaktsiinipassi mõjust. Uuring soovitab oodata passi rakendamisega vähemalt nii kaua, kuni vaktsiin on kõigile soovijaile kättesaadav, on olemas ühtne rahvusvaheline standard ja mõelda ka alternatiividele, mida pakkuda inimestele, kes seda dokumenti põhjusel või teisel ei saa.

"Ma natuke ärevusega ootan olukorda, et niipea kui riigid ja võib-olla ka Eesti riik teeb seda lähemal ajal, et kehtestab selle vaktsiinipassi, siis ma ootan ärevusega olukorda, kus me läheme restorani või poodi ja näeme, et seal on silt: "Me teenindame ainult neid, kellel on vaktsiinipass." Et kas me sellist olukorda retooriliselt küsides tahaksime?" küsis Susi.

Kaevatsi sõnul on see vastuolu mõistetav. "Seal on see vastuolu on sees, sellest väga selgelt saan aru, aga teistpidi on nagu see, et ega see viirus ja tõbi on teinudki seda. Ehk siis sul on inimesed, kellel on antikehad, ja inimesed, kellel ei ole antikehasid. Ja kui me eesmärk on ikkagi nagu siis rahva tervise seisukorda hoida ja kaitsta, mis on ikkagi keskne ja peamine asi, ja majandus taasavada, siis ma ei ole näinud teist võimalust või viisi, kuidas seda saaks teha usaldusväärselt."

Turismifirmade liidu presidendi Tiit Pruuli sõnul kellegi õigusi ei piirata, neid luuakse samm-sammult juurde ning ka praegune reisimine, kus on testi- ja karantiininõue, piirab mingil määral õigusi.,

"Palju efektiivsem on kasutada vaktsiinipassi, kui suruda lähikontaktne perekonnaliige automaatselt isolatsiooni, võttes perelt ära võib-olla toitja," rääkis Pruuli.

Praktika on tõe kriteerium ja Iisarelis käibki juba selline selekteerimine. Spordisaalides toimuvad pärast aastast pausi taas rühmatreeningud, aga sissepääs on ainult vaktsiinipassi alusel. See tähendab, et nii mõnedki inimesed lasevad end vaktsineerida, et saaks sporti teha ning vaktsineerimisnõue paneb neile selleks surve.

Kaevatsi sõnul on see koht, mis vajab ühiskondlikku diskussiooni: kas kõrtsmikul või klubiomanikul saab olema õigus vastavat dokumenti nõuda.

E-vaktsiinipass isikuandmeid piiril ei jaga

Samal ajal kui WHO, Euroopa Liit, tehnikagurud ja inimõiguslased vaidlevad, püüavad eestlased segases olukorras initsiatiivi haarata. Küberturvaettevõte Guardtime, mis loodi pärast 2007. aasta küberrünnakuid ja kelle klientide seas on nii suurriike kui suurkorporatsioone, lõi sotsiaalministeeriumi tellimusel digitaalse vaktsiinipassi, mis lastakse aprilli lõpus välja Eestis, aga millest loodetakse ka rahvusvahelist lahendust.

"Kõige unikaalsem selle asja juures on see viis, kuidas seda turvalisust ja privaatsust verifitseerimise käigus tagatakse. See on Eesti ja konkreetselt Guardtime KSI blockchaini tehnoloogia. Ta võimaldab just nimelt seda verifitseerimist teisel poolel juurutada väga kiiresti ja väga lihtsalt," rääkis Aaviksoo.

Teine pool, passi kontrollija, saab vaid kinnituse sellest, kas tõend on ehe, kuid ei pääse ligi tundlikule informatsioonile.

Praegu sisaldab e-vaktsiinipass infot ainult kaitsepookimise kohta, kuid seda saab vastavalt vajadusele või Euroopa Liidu nõuetele muuta. Näiteks loodetakse juba paari nädala pärast lisada teave koroonaviirusest paranemise või ka negatiivse testi kohta.

Meediku haridusega Aaviksoo ise loodab, et vaktsineerimine parandab olukorda Eesti sees piisavalt kiiresti ja passi läheb vaja peamiselt piiridel, mitte näiteks kontserdisaali uksel nagu Iisraelis.

Aaviksoo sõnul on vaja aru saada, kas inimesed võtavad uue lahenduse vastu ja kas see on reisikorraldajatel ja piirivalvuritel mugav.

"Ja teine põhjus on siis selles, et see Euroopa Liidu kokkuleppe saavutamine on võimalik, aga see ei ole garanteeritud. Nii et me tahaksime tuua välja ühe lahenduse, mis töötab, ja siis vaadata, kuidas ta sobib," kirjeldas Aaviksoo.

Guardtime teeb pilootprojekti tasuta, kui sellest saab aga laialt kasutatud lahendus loodab tulevikus müüa sellega seotud konsultatsioone ning edasiarendusi.

E-vaktsiinipassi vedajad rahustavad, et Suure Venna jälgimist või häkkimist ei maksa karta, sest QR-koodis ei ole sisuliselt delikaatseid terviseandmeid. "Antud juhul me tegelikult ei liiguta personaalseid isikuandmeid," rääkis ta ja lisas, et piirivalvur näeb vaid seda, kas inimese sertifikaat kehtib või mitte.

Asjaomased on ühel meelel, et esimene ja peamine vaktsiinipassi rakendus saab olema piiriületus ja kui riikide vahel kokkuleppele saadakse, katsetatakse seda esimesena Soome suunal. Samas on oluline aru saada, et vaktsiinipass ei ole igavene: seda ei nõuta, kui üldised nakatumisnäitajad lähevad madalaks ning võetakse uuesti kasutusele, kui selleks tekib vajadus.