"Nüüdseks on see liikmesriikide poolt kokku lepitud ja erimeelsusi enam ei ole. See liigub nüüd edasi Euroopa Parlamenti ja sellega tahetakse tõesti väga kiiresti valmis saada, et piiriülene sertifikaatide tunnustamise saaks võimalikult ruttu käivituda, võib-olla juba mais või juunis," ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ERR-ile.

Ta lisas, et kuna ka Euroopa Parlamendil on huvi, et inimeste liikumine Euroopas taastuks võimalikult ruttu ja nad sooviks sellele kaasa aidata, siis ei peaks ka parlamendist suuri probleeme tulema.

Roheline digitõend tähendab Euroopa Liidu tasemel loodavat andmevahetuse usalduskihti, kuhu liikmesriigid saavad oma tõendid ühendada ning mille vahendusel saab kontrollida teistes riikides välja antud tõendite usaldusäärsust. Digitõend hakkab kajastama seda, kas selle omanik on vaktsineeritud, COVID-19 läbi põdenud või on andnud lähiminevikus negatiivse testitulemuse.

Volmer ütles, et Eestil on endapoolne lahendus on juba enam-vähem valmis. "Minu teada on sotsiaalministeerium lubanud aprilli lõpuks juba esimese testversiooni tööle saada," märkis ta. Sama kinnitas kolmapäeval "Terevisoonis" ka sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar, kes ütles, et sihiks on see vamis saada aprilli lõpus või mai alguses.

Anonüümsust palunud Euroopa Komisjoni ametnik rääkis kolmapäeval, et Eesti koos Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Luksemburgi, Horvaatia, Bulgaaria, Kreeka ja Tšehhiga on vaktsiinitõendi käivitamisel kõige kaugemale jõudnud ning nende osalusel võib hataka sertifikaatide kasutatavust juba mai lõpus testima.

Ka Killar ütles, et 17 riiki on valmis alustama mais pilootprojekti ja Euroopa Komisjon on valmis pakkuma neile oma lahendust, et projekt edukas oleks.

Volmer rõhutas samas, et ehkki digitaalne usalduskiht luuakse Euroopa Liidu ülesena, peab iga liikmesriik oma siseriikliku lahenduse ise valmis saama. Kui mõni riik maha jääb, siis tema kodanikud kannatavad.

"Eks see on siis selle riigi elanikele paras probleem, sest kui vaktsineerimine või läbipõdemine mingeid eeliseid hakkab andma - kui vaktsiinid saavad rohkem kättesaadavaks - siis saab nende riikide elanikel olema väga raske [välisriigis] tõendada, et nad on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud. Nad peavad siis kasutama vanamoodsaid pabertõendeid, mida piirivalvur seda kontrollides võib vastu võtta või võib ka öelda, et see ei ole autentne ja minge koju tagasi," rääkis Volmer. "Digitõendiga on asjad palju kindlamad, kuna see on Euroopa Liidu üleselt tõestatav usalduskihi kaudu. Eks see ongi iga riigi oma kodanike huvides, et nad saaksid taas hakata liikuma ja oma tegevusi tegema," tõdes välisministeeriumi asekantsler.

Killari sõnul võib riikide jaoks olla keeruliseks olla just oma siseriiklike andmete haldus - et need oleksid vajalikul kujul olemas ning liiguksid sobivas vormis. Siin saab Eesti ning meie vastava valdkonna ettevõtted teistele riikidele oma abi pakkuda, märkis Killar.

Samas ei anna digitõend iseenesest mingeid õigusi, vaid ainult infot selle omaniku kohta. Milliseid piiranguid ja võimalusi digitõendi omanikud saavad, on iga riigi otsistada, selgitas Volmer.

"Digisertifikaat on abistav vahend - see ei anna automaatseid õigusi. Need õigused tekivad riikide enda otsustest, missuguseid probleeme see aitab lahendada. Eesti puhul on see otsus juba tehtud - see, kes on vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, ei pea jääma eneseisolatsiooni ning ei pea tooma kaasa ka negatiivset testi," rääkis ta. "Seega on selle tõendi esitamisel väga selged tulemused. Aga see sõltubki riikidest, kui palju nad võimaldavad sertifikaadiomanikele. See on ka loogiline, kuna tervise teema on riikide pädevuses ning nende otsused sõltuvad ka viiruse olukorrast selles riigis. Selle otsuse peavad riigid ise tegema, mida nad vaktsineeritud inimestele võimaldavad," selgitas välisministeeriumi asekantsler Volmer.

Euroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus seadusandliku algatuse õigus, esitas digitõendi loomise ettepaneku 17. märtsil ning selle jõustumiseks peavad oma heakskiidu andma nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu. Parlament võib kavale pärast läbirääkimisi nõukoguga oma heakskiidu anda kas aprilli lõpus peetaval plenaaristungil või siis mai täiskogu istungil.