Euroala majandus langes kvartaliga 0,6 protsenti

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euro sümbol Euroopa Keskpanga peakontori ees. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Yann Schreiber

Euroala majandus kahanes Eurostati kiirhinnangu kohaselt esimeses kvartalis eelmisega võrreldes 0,6 protsenti ning aastavõrdluses 1,8 protsenti.

Euroopa Liidus tervikuna langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kvartaliga 0,4 protsenti ja aastaga 1,8 protsenti, selgub Eurostati andmetest.

Möödunud aasta neljandas kvartalis langes euroala ja EL-i majandus kvartalivõrdluses vastavalt 0,7 protsenti ja 0,5 protsenti ning aastavõrdluses vastavalt 4,9 protsenti ja 4,6 protsenti.

Nendest liikmesriikidest, mille kohta on Eurostatil andmed, langes majandus esimeses kvartalis möödunud aasta neljanda kvartaliga võrreldes enim Portugalis 3,3 protsendiga, järgnesid Läti 2,6 protsendiga ja Saksamaa 1,7 protsendiga. Majanduskasv oli suurim Leedus 1,8 protsendiga ja Rootsis 1,1 protsendiga.

Aastavõrdluses langes SKP kõigis riikides peale Prantsusmaa ja Leedu, kus kasv oli vastavalt 1,5 protsenti ja 1 protsent. Eesti kohta andmed puuduvad.

Euroala inflatsioon tõusis aprillis 1,6 protsendini

Euroala aastainflatsioon tõusis Eurostati kiirhinnangu kohaselt aprillis märtsi 1,3 protsendilt 1,6 protsendini.

Eestis tõusis inflatsioon esmasel hinnangul märtsi 0,9 protsendilt samuti 1,6 protsendini, selgus Eurostati andmetest.

Lätis tõusis inflatsioon märtsi 0,3 protsendilt 1,7 protsendini. Leedus tõusis inflatsioon aprillis 1,6 protsendilt 2,4 protsendini, Soomes 1,4 protsendilt 2,1 protsendini.

Suurim aastane inflatsioon on kiirhinnangu kohaselt energiahindades, tõustes märtsi 4,3 protsendilt 10,3 protsendini. Teenuste hinnad kerkisid 0,9 protsenti, mis oli 0,4 protsendipunkti võrra vähem kui eelneval kuul.

Toidu, alkoholi ja tubaka hinnad kallinesid 0,7 protsenti ehk 0,4 protsendipunkti vähem kui kuu varem. Tööstuskaupade hinnad energiat arvestamata tõusid 0,5 protsendi võrra, märtsis oli tõus 0,3 protsenti.

Euroopa Keskpanga (ECB) rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on kahe protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole.

Euroala töötus langes märtsis 8,1 protsendile

Euroala sesoonselt tasandatud töötuse määr langes märtsis veebruari näitajaga võrreldes 0,1 punkti 8,1 protsendile, aastatagusega võrreldes aga tõusis ühe punkti võrra.

Euroopa Liidus (EL) tervikuna oli töötuse määr märtsis 7,3 protsenti, mis oli samuti 0,1 punkti võrra madalam kui veebruaris, ent 0,9 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem, selgus Eurostati andmetest.

Eurostati hinnangul oli märtsis EL-is ligi 15,5 miljonit töötut, neist ligikaudu 13,2 miljonit euroalal. Veebruariga võrreldes langes töötute arv EL-is 237 000 võrra ja euroalal 209 000 võrra. 2020. aasta märtsiga võrreldes kasvas töötute arv EL-is ligikaudu kahe miljoni võrra, euroalal ligikaudu 1,6 miljoni võrra.

EL-i töötutest ligi kolm miljonit olid alla 25-aastased noored, neist ligi 2,4 miljonit euroalal. EL-i noorte töötusmäär oli märtsis 17,1 protsenti ja euroalal 17,2 protsenti. Kuu varem oli näitaja mõlemal puhul 0,1 protsendipunkti kõrgem.

Veebruariga võrreldes vähenes töötute noorte arv EL-is 14 000 võrra, euroalal 17 000 võrra. 2020. aasta märtsiga võrreldes tõusis töötute noorte arv EL-is 319 000 võrra, euroalal 208 000 võrra.

EL-i naiste töötusmäär oli märtsis 7,7 protsenti ehk 0,1 punkti vähem kui veebruaris. Euroalal oli naiste töötusmäär 8,5 protsenti, 0,2 punkti vähem kui kuu varem. Meeste töötusmäär langes nii EL-is kui euroalal kuuga 0,1 punkti, vastavalt 7 protsendile ning 7,7 protsendile.

Eurostat lähtub töötuse defineerimisel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardist, mille järgi loetakse töötuna inimesi, kellel pole tööd, kuid on eelneva nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud ja on valmis tuleva kahe nädala jooksul tööd alustama.

Kuigi koroonapuhangust tingitud piirangute tõttu on kasvanud töötushüvitiste taotlused terves EL-is, siis liikumis- ja ettevõtluspiirangute tõttu ei tegelenud paljud otsijad aktiivselt töö otsimisega ega poleks neil olnud võimalik ka tööd alustada.

Seetõttu esinevad ebakõlad registreeritud töötuse määras ja ILO definitsioonist lähtuva statistika vahel, märkis Eurostat.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: