"Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher on korduvalt meedias öelnud, et eelkõige lähtus politsei oma taktika ja meetmete valimisel tervisealasest ohust, lisaks enda analüüsist ja ka kaitsepolitsei ohuhinnangust. Jah, Elmar Vaher oleks võinud meedias selgemalt väljenduda, kui ta kaitsepolitsei ohuhinnangule viidates ütles, et põhiseaduslik kord võib olla ohus. Kuid rõhutan, et kaitsepolitsei ohuhinnang on riigisaladus ja selle sisu jagamine mitte asjasse puutuvatele isikutele on seaduse rikkumine. Seega ei ole võimalik selle kohta detailset kirjeldust jagada, kuigi selle väljendi selgitamine oleks olnud asjakohane," kommenteeris Jaani.

"Usaldan Elmar Vaherit ning olen veendunud, et ta on tegutsenud ausameelselt ja Eesti riigi ning inimeste heaolu silmas pidades," lisas ta.

Jaani selgitas, et PPA seisis hea aprillis riigikogu ees toimunud meeleavaldustel korra hoidmise eest. "Politsei eesmärk oli hoolitseda, et inimesed peaksid kinni COVID-19 seotud piirangutest, et viirus ei leviks ning et inimeste turvalisus ja avalik kord oleks tagatud."

Ohtu põhiseaduslikule korrale ei olnud 

Siseminister kinnitas, et vahetut ohtu põhiseaduslikule korrale Toompea meeleavaldused ei kujutanud.

"Kas meil oli aga ohtusid, mis võivad areneda millekski enamaks, kui rahumeelne meeleavaldus, siis siin on vastus jah," lisas ta.

Jaani märkis, et politsei peab aprillikuiste sündmuste sarnastes olukordades arvestama laiema olukorraga, mis Eestis, Euroopas ja kogu maailmas toimub.

"Antud juhul tegeles politsei eelkõige meeleavaldajatele selgituste jagamisega, et kehtivatest COVID-piirangutest kinni peetaks. Kohe alguses oli samas selge, et rahumeelsete meeleavaldajate seas on ka provotseerivalt käituvaid inimesi. Oli neid, kes panid politsei igas olukorras proovile. Lisaks olid ähvardavad kirjad riigikogu liikmetele, aga ka üleskutsed sotsiaalmeedias stiilis, et tuleks tungida riigikogu hoonesse. Samas olid taustal ka näited Euroopast ja erinevatest maailma riikidest inimeste tüdimuse ja piirangutest väsimise kohta. Selline olukord võib inimesed ettearvamatult käituma panna ja sellest omakorda võib tuleneda põhiseaduslikku korda ähvardav oht," lisas siseminister.

Ta selgitas, et seetõttu tuli politseil olla tähelepanelik ja analüüsida võimalikke ohte, et vältida olukorda, kus rahumeelsest arvamusavaldusest võiks kasvada välja massiline korrarikkumine.

"Kokkuvõttes otsustas politsei oma tegevused lähtudes terviseameti ohuhinnangust, politsei enda kogutud infost ja kaitsepolitsei ohuhinnangust sündmustega seotud riskide kohta. Selle pinnalt valis politsei igaks päevaks olenevalt olukorrast käitumistaktika. Nii see peabki olema, see näitabki, et käib pidev analüüs ja ohtude ennetamine, sh taktikaga."

Jaani ütles, et politsei tegevus oli õnnestunud ning ta tunnustas ka meeleavaldajate käitumist.

"Kui rahumeelne meeleavaldus väljub kontrolli alt, siis on ka ohud teised. Politsei peab mõtlema, kuidas rahutusi ennetada, peab mõtlema oma taktika mitu sammu, mitu päeva ja veel enamgi ette. Seda tehti ja selles õnnestuti. Arvan, et oleme siin paljudele eeskujuks. Eeskujuks nii politsei töö kui ka meeleavaldajate käitumise osas, sest lõpuks ju ohud ennetati ja terviseameti ning politsei sõnumeid võeti kuulda, kuigi alguses oli siin tagasilööke. Meeleavaldajad astusid ka ise samme, et käituda turvalisemalt ja ma tänan neid selle eest," rääkis ta.

Jaani sõnul politsei analüüsib praegu oma tegevust meeleavalduste juures, et tuvastada kitsaskohad ja õppimisvõimalused tulevikuks.