Austraalia alustas allveelaevade ehitamise programmi juba 2009. aastal. Programm oli otsene reaktsioon Hiina mõjuvõimu kasvule India ja Vaikse ookeani piirkonnas, teatas The Times.

Austraalia allveelaevade ehitamise programmi kogumaksumuseks hinnatakse 90 miljardit dollarit. 

Austraalia valitsus peab siiski ootama vähemalt 13 aastat, et saada kätte esimesed Prantsusmaa disainitud allveelaevad. Kõik laevad saavad valmis aga alles järgmise 33. aasta jooksul. Austraalia tellis Prantsusmaalt 12 allveelaeva. 

Koostöö prantslastega pole sujunud. Probleeme põhjustab suured kulutused ja kahtlused, et suur osa Austraalia tööstusele lubatud töödest ei realiseeru. Kokkuleppe kohaselt ehitatakse kõik laevad Austraalias. 

Prantsusmaa Barracuda klassi allveelaevad töötavad tuumaenergiaga. Austraalia nõuab, et laevad peavad töötama diislikütusel. 

"See on totaalne segadus. Maksumus on kasvanud ja ehitus on graafikust maas," ütles Austraalia parlamendiliige Rex Patrick. 

Mitmed endised Austraalia mereväe ohvitserid leiavad, et riik peab soetama üldse tuumakütusel töötavad allveelaevad. Samas puudub riigil märkimisväärne tuumatööstus.

Riigikaitseanalüütiku Marcus Hellyeri sõnul peaks riik ostma üldse USA uued B-21 pommitajad.

"Peame üle saama allveelaevade fetišist. See ei tähenda, et meil pole neid vaja, kuid tegemist pole automaatse lahendusega, mis lahendaks kõik meie strateegilised väljakutsed," ütles Hellyer. 

Eelmisel nädalal selgus, et Hiina kavatseb Vaikse ookeanis asuvat Kantoni saare lennuvälja laiendada. Lennubaas asub Austraaliast kõigest viie lennutunni kaugusel. 

Austraalia suhted Hiinaga on viimastel kuudel järsult halvenenud. Peking blokeeris mitmete Austraalia kaupade ekspordi. Ekspordipiirangud tabasid näiteks Austraalia söe- ja veinitööstust. Austraalia süüdistab Hiinat ka küberrünnakute korraldamistes. 

Austraalia avaldas eelmisel nädalal toetust ka Taiwanile. Hiina kommunistliku partei ajaleht Global Times nõudis nädalavahetusel Austraalia karistamist.