"Pigem ei ole need ootused täitunud," ütles Sester tegevuspõhisele eelarvele ülemineku eel valitsenud ootusi kirjeldades.  

"Tegevuspõhise riigieelarve märksõnadeks olid suurem läbipaistvus, parem ülevaade sellest, mida erinevad riigi tegevused maksavad ning parem info otsuste tegemiseks," selgitas ta.

Senise ebaõnnestumise põhjusena tõi Sester välja suutmatuse panna paika loogilised mõõdetavad tegevused, mille vahel eelarve jagatakse ja mille vahel valikuid tehakse.

"Ehk et oluline on, mida eelarvega juhitakse. Asjadel lasti minna isevoolu teed ja usaldati ministeeriume, kelle huvi on jääda pigem üldsõnalisemaks, et vabadust rohkem ja vastutust vähem oleks," kirjeldas ta.

"Tänu sellele muutus riigieelarve arusaamatuks pudruks, kus ühel eelarvereal on väga erinevad asjad, millele on külge kleebitud kunstlikud ja üldised eesmärgid ning mis ei puuduta konkreetse eelarveaasta tegevuste sisu ega tulemusi. Tänu sellele on eelarvest raske aru saada ja veel raskem teha sisukaid muudatusettepanekuid ja hinnata selle täitmist," tõdes Sester.

Küsimusele, kas tasuks kaaluda kulupõhisele eelarvele tagasiminekut, vastas Sester, et esmalt tuleb oodata ära 2022. aasta riigieelarve eelnõu ning vaadata selle pealt, kas ja kui palju on rahandusministeerium suutnud vigadest õppida.

"Ma arvan, et see, et riigikogu hakkab uuesti ministrite lõikes raha jagama palgafondiks, toetusteks ja investeeringuteks või läheb veelgi detailsemaks, ei ole õige suund. Veel halvem on, kui hakatakse tegelema sellega, millised kardinapuud kuskil kontoris on – see pole riigikogu tase, sest meil pole kunagi selleks piisavat infot," rääkis ta.  

"Pigem tuleks eelarve jagada senisest suuremaks hulgaks tervemõistuslikeks hoomatavateks programmideks ja anda rohkem infot selle kohta, millele programmi raha kulub ja mida me konkreetselt vastu saame sellel eelarveaastal - kui palju raha plaanitakse kulutada palkadele ja kui palju on inimesi palgal, kui palju, kellele ja milleks makstakse toetusi, mis on pakutavate teenuste hind kasusaaja kohta, mida ja kuhu ehitatakse jne," kirjeldas Sester. Ja hiljem tuleks samas lõikes teha ka aruanne.

"Sealt edasi liikudes saame võib-olla kunagi rääkida sellest, mis mõju neil tegevustel on, sest ühiskond on keeruline ja üks-üheseid seoseid eelarve kulude ja ühiskonnas toimuva vahel eksisteerib harva, tihti panustavad samad kulud mitme eesmärgi saavutamisse," tõdes Sester.

Riigikontroll tõi oma eelmisel nädalal avaldatud aruandes välja puudused riigieelarves, mis tõstis muuhulgas taas teemaks ka riigieelarve arusaadavuse, mis kriitikute hinnangul on tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minnes järsult vähenenud. Mõnede kriitikute sõnul on parlament sisuliselt kaotanud võime sellisel kujul esitatud riigieelarve kujundamises kaasa rääkida.