Riigikogu riigikaitsekomisjoni sotsiaaldemokraadist liige Jaak Juske ütles ERR-ile, et kaitseminister ega kaitseväe juhataja ei ole oma kärpeplaani riigikogule tutvustanud ning plaani on raske mõista.

"Kaitseväe orkestri kui sisuliselt riigi ühe sümboli likvideerimine on märgiliselt väga halb. Viimati tegi sellise otsuse Nõukogude okupatsioonivõim 1940. aastal," ütles Juske.

Kaplaniteenistust nimetas ta toetavaks funktsiooniks, mis on kaitseväes väga oluline.

"Olukorras, kus riigikaitse eelarve on jätkuvalt Eesti ajaloo suurim, on kõnealuseid kärpeid väga raske mõista. Reformierakonna juhitud valitsuse otsus alustada eelarvekärpeid laste huviharidusest ja riigi sümbolitest on täiesti lubamatu," sõnas Juske.

EKRE-sse kuuluv riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman ütles, et peab neid kavasid riigile ja kaitseväele kahjulikuks.

"See on löök kaitseväelaste moraali ja traditsioonide pihta. Kes ei taha kuulata oma sõjaväe marsihelisid võib olla sunnitud kuulama võõra armee marsse," võttis Laneman kokku.

Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu nimetas pühapäeval kaitseväe kärbete plaani ideoloogiliseks otsuseks ja väärtuste väljajuurimiseks.

"See on muidugi ideoloogiline otsus, sisuline mõte on ilmsesti kaitseväest seniste väärtuste ja vaimulike välja puhastamine. Seda traditsioonide väljajuurimist kehastab ka kaitseväe orkestri kaotamine," lisas ta.

Kaitseväe juhataja Martin Herem teatas pühapäeval pressiteate vahendusel, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus.

Reinsalu sõnul pole see veel kõik. "Kuid see on alles algus. Kaitseminister kinnitas läinud esmaspäeval, et kaalub ajateenistuse mahu vähendamist ja ajateenistuse ümbernimetamist. Ma ei toeta meie kaitseväe lõhkumist ja seisan sellele vastu," lausus ta.

Kärbete plaan sai pühapäeval kriitikat ka koalitsioonierakonda Reformierakond kuuluvalt europarlamendi saadikult Urmas Paetilt.

Riigikaitsekomisjoni esimees, keskerakondlane Enn Eesmaa jäi Heremi otsust kommenteerides tasakaalukamaks.

"Emotsionaalselt tundub, et kaitseväe orkester on sümbol ja selle kaotamine ei ole õige. Samas peab Martin Herem kindlustama riigikaitse kõige olulisema osa," lausus Eesmaa.

Eesmaa pakkus, et otsus võib olla seotud teatava surve avaldamisega poliitikutele ning tuletas meelde, et ka riigi eelarvestrateegiat (RES) ootab sügisel üle vaatamine.

Eesmaa sõnul ei ole riigi eelarve seisukohast orkestri ühes aastas üleval pidamiseks kuluv 1,4 miljonit eurot kuigi suur summa. "Võib-olla sellega saab teha tosin pauku, siin ongi see koht, mida tasub uuesti mõelda," lausus Eesmaa.

Eesmaa sõnul võiks ka mõelda politsei ja piirivalveameti orkestri ja kaitseväe orkestri koondamist üheks riiklikuks orkestriks.

Kaplaniteenistuse kaotamise kohta ütles Eesmaa, et kuigi eestlased ei ole väga usklik rahvas, siis kaplanite ülesanne on stressirikkas maailmas relvakandjatele hingelist tuge ja nõu anda.

Herem märkis, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra.