Herem: käsi südamel – mingit peenikest mängu, väljapressimist ega ärategemist pole

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Herem. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem tegi militaarteemade portaalis militaar.net reede hommikul postituse, kus selgitas kaitseväe kärbete tagamaid. "Mina võtan vastutuse loomulikult, kuid ma tahan selgitada ka otsuse tausta," kirjutas Herem. ERR-i portaal avaldab kaitseväe juhataja postituse täiskujul ja tema poolt teksti tehtud allajoonimistega.

"Uneski poleks seda ette näinud..., et pudru ja kapsad nii segamini saavad minna.

2020 märts - koroona tõstis pead ja märgid näitasid, et majandus kukub. Kuna kaitse-eelarve on seotud SKP-ga, siis oli mõistlik teha plaane väiksema eelarve puhuks.

2020 juuni - võimalike kärbete kava oli valmis ja jäi sündmusi ootama. Kärbete hulgas olid need samad kärped, mis täna avalikuks on tulnud ja mis tulevad.

2021 jaanuar - märts - KV jätkab oma 10- ja 4-aastase plaani tegemist teadmises, et eelarve jääb selliseks nagu 2019 prognoositi. Kärpekava on muidugi targalt tagataskus ja pole unustatud.

2021 mai - VV võtab vastu RES-i. Sellega otsustatakse Kaitseministeeriumile anda vähem raha, kui Kamin eelnevatel kuudel planeeris. Kärpimise juhisena nimetatakse tegevuskulusid (see tähendab ka personali). Mingit juhist - personali ei tohi puutuda, ei ole KV või Kamin kuulnud.

Panen käe südamele ja ütlen: mitte mingit peenikest mängu, väljapressimist, ära tegemist vms ei ole KV kärbetega kavandanud. Kärbete aluseks on:

a) planeeritust väiksem eelarve maht;

b) kavatsus olemasolevaid sõjalisi võimeid säilitada;

c) kavatsus luua uusi sõjalisi võimeid;

d) eelmisel aastal koostatud kärbete kava.

Kärbete ettepaneku peab KV (ministrile heakskiiduks) esitama juuni alguses.

Kuna üheks kärpe kohaks on personal. Siis on minu arvates äärmiselt mõistlik see ennekõike nende inimestega läbi rääkida. Vähemalt tuleb neile öelda, et selline ettepanek ministrile läheb. Enne seda või samal ajal tasub muidugi ka ministri seisukohti selgitada. See oli tehtud eelmiseks nädalaks. KV alustas inimestele tulevikuvõimaluste selgitamist.

Reedel 14.mail, hakkas ajakirjandus huvi tundma personali koondamiste vastu. Loomulikult, kuna plaan oli juba aasta tagasi koostatud ja juttu oli sellest olnud nii avatud kui suletud ringides, siis oli info ka meediani jõudnud.

Samal päeval saatsin kõikidele KV teenistujatele (umbes 5000 inimest) kirja, kus selgitasin olukorda, eesmärke ja võimalikke samme. Enne seda olin kohtunud peakaplani ja orkestri juhiga. Viimastele selgitasin veidi detailsemalt, mida tähendab "… nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse". NB! Alla joonitud sõnad oli ka algses tekstis.

Pühapäevaks oli kogunenud kriitiline hulk ajakirjanduse infopäringuid. Selleks ajaks olime loodetavasti enamuse oma inimesteni jõudnud ametliku infoga (e-mail ja ülemad). Tundus olevat õige aeg anda ametlik info spekulatsioonide vältimiseks ka ajakirjandusele. Sisuliselt oli tegemist teenistujatele läinud teatega.

Mina ja teised kaitseväelased on käinud ajakirjanduses selgitamas nii seda - MIKS me tegevusi ümberkorraldustega kärbime, kui ka seda - KUIDAS näevad asjad välja pärast kärpeid/ümberkorraldusi. See pole aga kuidagi takistanud arvamusavaldajatel jätkata eksimist või eksitavate väidete esitamist.

Orkester ja kaplanid on vaid üks osa kõikidest kärbetest. Umbes 10 protsenti.

Kärpeid on vaja eelkõige kehtiva RES-i raames. Kuid mitte ainult.

KV on viimastel aastatel (ka eelmiste KVJ-de ajal) vaadanud oma tegevusi üle ja otsinud kohti, mida saaks tõhusamalt lahendada, eesmärgiga suurendada sõjalisi võimeid.

Me võime loomulikult rääkida laenu võtmisest riigikaitseks. Kuid laen on ju pigem asjade hankimiseks, mitte ülalpidamiseks.

Eelmine valitsus otsustas lisada 46 miljonit laevatõrjele. Hange on ettevalmistamisel. Mina loodan, et leping kirjutatakse alla sellel aastal. Et süsteem võimalikult kiiresti päriselt tööle hakkaks, tuleb kohe alustada taristu ja inimeste ettevalmistamisega. Neid inimesi täna ei ole. Kindlasti profileerime kedagi ümber. Aga kindlasti tuleb seoses selle võimega uusi ametikohti luua. Siin tuleb aga ette piirarv. Järelikult tuleb uusi ametikohti luua millegi arvelt.

Sel aastal saame uued mereseire radarid. Loomulikult võime me võtta (ja võtamegi) nende operaatorid KV-s olemasolevate inimeste hulgast. Kuid nendegi töö peab keegi ära tegema. Järelikult eelarve mõttes, tekib kohti juurde. KV koguarvu piirides püsimiseks tuleb seega kuskilt vähemaks võtta.

Nii ongi KVPS (mitte mingi rumal ametnik, lühinägelik KVJ, puuduliku maailmavaatega poliitik jne) teinud ettepaneku, vähendada uute võimete kasuks mingeid teisi valdkondi. Kuna ka nende valdkondadeta päris ilma ei saa, siis kujundatakse need ümber. Ülesanded jaotatakse, ostetakse tsiviilist sisse või midagi muud, peaasi, et annaks ressursside kokkuhoidu uute võimete loomiseks.

Nagu Charles de Gaulle, nii ka mina - ma ei vali võimalikke variantide hulgast, ma otsustan mida me teeme.

Mina võtan vastutuse loomulikult. Kuid ma tahan selgitada ka otsuse tausta.

Paraku on KV-ga nagu iga pallimänguga. Pealtvaatajad teavad alati täpselt ja eksimatult, kuidas tegelikult peab treenima ja mängima. Treener ja mängijad on lollakad. See, et arvaja ise spordialaga õige vähe on tegelenud ja et ta mitte kunagi oma arvamust teoks ei suuda teha, pole oluline.

Orkester (mis minu arvates on väga kõrgel tasemel ja väga lahe kuulata vaadata).

Orkestri vältimatuid üritusi on aastas mõnikümmend. Paraad ja riiklikud vastuvõtud.

Ülejäänut ehk suuremat osa võiks nimetada meelelahutuseks, mis makstakse kinni kaitsekuludest.

Oleks ma nädal tagasi teadnud, et KV ja PPA on ainukesed puhkpillimuusika hoidjad Eestis... ma poleks nii julge olnud. Ma ei teadnud, et Eesti muusikamaailm on puhkpillimuusika säilimisest eemaldunud ja loodab KV-le/PPA-le.

Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis orkestri tänaste kohustuste näol on ümberkujundamine ainuõige käik.

Tänased tegevväelastest orkestri liikmed võiksid teenida osakoormusega riigitöötajatena, mis võimaldaks neil nii tseremooniate toetamise kui ka kokkuharjutamise. Seda kõike teeksid nad jätkuvalt KV vormides ja rivikorras. Seda muuseas nimetatakse koondamiseks. Ülejäänud ressurss tuleks suunata sõjalisse riigikaitsesse. Aga eks riik peab nüüd otsustame, kas KVJ jätkab puhkpillimuusika säilitamisega.

Orkestri vajadus sidemeks ühiskonnaga, on kahtlemata väga väljapaistev. Paraku isegi rohkem nähtav kui hingamisaparaadid, maskid ja välihaigla koroona kriisis. Kopterid ja kaitseväelased inimeste otsingutel. Rasketehnika ja kaitseväelased muude õnnetuste juures.

Öelda, et orkester on kaitsevõime üks alustest ja ühiskonnaga sidumiseks hädavajalik, on sama demagoogiline kui lubadus järgmine kord Saaremaale ROLE2 haigla asemel orkester saata.

Ma tulin eile pärast südaööd õppuselt. Vihma sadas. Mõtlesin, et läheks küsiks praegu postil olevalt sõdurilt: mis sind täna motiveerib? Paraku ei huvita see sõduri arvamus mitte kedagi. Keegi teine teab alati täpselt ja eksimatult, mis tegelikult pallimängumeeskonnale õige on."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: