Kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus praegusel kujul ei jätka. Kaitseväe juhi Martin Heremi sõnul ei tähenda see seda, et edaspidi kaitseväe vormis orkestrit paraadidel näha ei saa või kaplaneid ei ole: alles jäävad mõned inimesed, kelle ülesandeks saab Heremi sõnul samade tegevuste sisseostmise korraldamine.

Tõsiasi aga on, et kaitsevägi peab tegevuskuludelt üle kümne miljoni euro kärpima ja orkester koos kaplaniteenistusega on sellest väiksem osa, moodustades umbes kümnendiku.

"Ma paneksin siis kaalukausile, et ostame vähem laskemoona, paneme kinni mõne jalaväepataljoni, kärbime kõikide inimeste palkasid mingi protsendi ulatuses. Minu arvates riigi sõjalise võime hoidmiseks või arendamiseks see kindlasti on veel halvem," selgitas Herem ERR-ile.

Tema plaani kohaselt väheneb kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arv 200 võrra. Tõsiseid kärpekohti on aga veel.

"Me räägime õppuste läbiviimisest, mis on ka üsna kulukas. Ülalpidamisest näiteks lähetuste või mõnede muude tegevuste näol, kus meil tuleb täpselt samamoodi koomale võtta. Me võime rääkida ka ajateenijate arvust täna," lisas ta.

Kui Heremi sõnul peaks 2026. aastaks ajateenistusse kutsutama 4000 kutsealust ja praegu on neid 3500, siis pigem jääbki see arv 3500 peale. Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas, et valitsus pani ette, et tegevuskuludest tuleb viis protsenti kokku hoida. Millised kärped teha, on kaitseväe juhi otsus.

"Mina usaldan kaitseväe juhatajat. Ja mina usun, et kaitseväe juhataja teeb kõige paremad, targemad otsused, et Eesti sõjaline kaitsevõime ei saaks kahjustatud, et ta oleks jätkuvas arenguprotsessis ja et meie riik oleks jätkuvalt hästi kaitstud," ütles minister.

Riigikogu liige Leo Kunnas (EKRE) sõnas ERR-ile, et valitsuse otsus on pannud
kaitseväe väljapääsmatusse olukorda.

"Kui juhatajale antakse mingid numbrid, et kärbi see protsent. Siin on nii julgeoleku olukorra küsimus, siin on ka tulvase ohuprognoosi küsimus. Siin on väga tõsised küsimused. Et ei saa võtta kõike ühe joonlauaga," sõnas rahvasaadik.

Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Keskerakond) pidas inimeste koondamist valeks käiguks.

"Kui võtta, siis kuskilt võib-olla vaadata mingid investeeringuhanked üle, vaadata majandustegevus üle, aga mitte puudutada tervisekriisi tingimustes inimesi. See võiks olla selline raudne reegel," selgitas Karilaid ERR-ile.