"Kuigi epidemioloogiline olukord on paranemas, vaktsineerimise tempo kasvamas ja peatselt on võimalik kasutada EL-i digitaalset COVID-19 tõendit, pole liikmesriikide kodanike vaba liikumine EL-is veel taastunud. Praegu kehtivad jätkuvalt paljud piirangud, mis on karmimad kui liikmesriikide vahel kokkulepitud soovitused," sõnas Kallas.

Ta rõhutas, et vaktsiinid on ainus väljapääs koroonapandeemiast.

EL-i riikide juhid kinnitasid solidaarsust EL-i mittekuuluvate riikidega koroonavastases võitluses ning tuge vaktsineerimisel, mis on oluline nii nakkuse üleilmse leviku tõkestamiseks kui ka uute tüvede tekke ennetamiseks.

Euroopa Liit annab aasta lõpuks koos liikmesriikidega hädas olevatele kolmandatele riikidele vähemalt 100 miljonit vaktsiinidoosi. Kallas tõi välja, et oluline on vaktsiine suunata just idapartnerluse riikidele.

Lisaks räägiti kohtumisel ka süsinikuheite vähendamisest

Möödunud aasta lõpus leppis Euroopa Ülemkogu kokku EL-i eesmärgis, mis näeb ette, et aastaks 2030 vähendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Eesti toetab EL-i kliimaeesmärke ja kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. "Nüüd, kui oleme eesmärgid seadnud, peame leppima kokku ka raamistikus, kuidas nende eesmärkideni jõuda viisil, mis oleks realistlik ja kõigile taskukohane," sõnas Kallas. Peaminister tõi ka esile suurt vajadust investeeringuteks avamere tuule- ja vesinikutaristusse.

Samuti pidas peaminister tähtsaks, et Euroopa Liidu energiamahukale tootmisele oleks tagatud võrdsed konkurentsitingimused kolmandate riikidega.