Pentus-Rosimannus: OECD sekkumine maksupoliitikasse on väikeriikidele halb

Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et OECD sekkumine maksupoliitikasse ahendab konkurentsi ja see on eriti halb väikeriikidele.

"Pikalt vaieldud digitaliseeruva majanduse maksureformi ettepanekud hakkavad OECD-s kuju võtma. Nagu tihti juhtub, on esialgne lihtne plaan anda digihiidude maksustamise õigus ka riikidele, kus nende pakutavaid teenuseid tarbitakse, asendunud mitme uuega. Ja nende uute lahenduste seos esialgse ideega on muutunud kohati päris hägusaks," teatas Pentus-Rosimannus.

"Esiteks, digimajanduse maksustamine, mis pidi algselt puudutama nn GAFA-t, ehk Google'it, Apple'it, Facebooki ja Amazoni. Sellest on saanud keerukat lahendus- ja arvutamismehhanismi sisaldav ettepanek maailma saja suurima kontserni kasumi maksustamise kohta. Olgu siis tegu digi või muul tegevusalal edukalt toimetava ettevõttega," märkis Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannuse sõnul oleks praegu välja pakutud lahenduse järgi Eesti jaoks selle skeemi alusel laekuv maksutulu kuni kümme miljonit eurot aastas, kogu Euroopa Liidu jaoks aga miljard eurot aastas. 

Teine muudatus puudutaks rahandusministri sõnul ülemaailmset ettevõtte tulumaksu alammäära.

"Otse öeldes: selle algatuse eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi ja maksupoliitiliste valikute piiramine. Millal enne konkurentsi piiramisest mingit head nahka tulnud on, mina ühtegi pikaajaliselt head näidet tuua ei oska. Väikeste riikide jaoks oleks taoline piirang kindlasti võimalusi ahendav ja kui tervislik maksukonkurents on üldiselt kasvu ja innovatsiooni toetav, siis see ettepanek liigub täpselt vastupidises suunas. Suurtele mugav, ettevõtlusele, rahvusvahelisele konkurentsile, töökohtade loomisele pärssiv," kirjutas Pentus-Rosimannus.

Ta lisas, et globaalse ettevõtte tulumaksu lahendus puudutaks peamiselt Eestis tütarettevõtteid omavaid ettevõtteid, mille üleilmne müügitulu kokku on suurem kui 750 miljonit eurot aastas.

"Selliseid võib meil olla 200-300. Lahendus, mis neile rakenduks, on välja pakutuna tehniliselt kohutavalt keerukas ja veel keerukam on näha, millist võitu sellise skeemi rakendamine majandusele tervikuna tooks. Peakontoreid, kes Eestis globaalset miinimummaksu peaks tasuma, on meil üks kuni kaks," märkis rahandusminister.

Pentus-Rosimannus viitas, et Eesti on viimaste aastate jooksul taotlenud meil kehtivale ettevõtte tulumaksusüsteemile erandi kehtestamist. "Pole olnud just palju riike, kes sellest vaimustunud oleksid. Viimaste kuude jooksul oleme läbirääkimisi omalt poolt intensiivsemaks muutnud."

"Eks meeles tuleb pidada, et OECD ei ole automaatselt õigust loov organ, nii et kui ka praegused ettepanekud läbi surutakse, ei muutu sellest automaatselt veel midagi. Keerulisemaks läheb rahvusvahelises plaanis aga küll," lõpetas ta.

G7 juhid leppisid laupäeval kokku ülemaailmse 15-protsendise ettevõtte tulumaksumiinimumi kehtestamises. Kui lepe juulis toimuval G20 kohtumisel allkirjastatakse, peab Eesti taotlema erandit, mis lubaks ettevõtte tulumaksu kogumist mingiteks aastateks ajatada. Nimelt arvestab Eesti ettevõtte tulumaksu vaid kasumi väljamaksmisel, mida ei pruugi igal aastal toimuda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: