"Olukorrast riigis" taunis Kallase avalikku kirja Soome peaministrile

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" ajakirjanikud leidsid peaminister Kaja Kallase avalikku pöördumist Soome valitsusjuhile kommenteerides, et see ei aidanud kaasa töörände probleemi lahendamisele kahe riigi vahel.

"Kui kogu seda asja vaadata, siis tekitab kummastust, mida Kallas on viimastel nädalatel Soome-suunas öelnud. Kõigepealt teatas ta ETV-s, et kõik see on seotud lähenevate kohalike valimistega ja enne seda ei julge Soome valitsus midagi otsustada. Siis astus Kallas pehmelt öeldes pretsedenditu sammu ja kutsus välja Soome suursaadiku, mida reeglina teeb välisministeerium. Siis saatis Kallas [Soome peaminister] Sanna Marinile niiöelda isikliku kirja, aga ta ei saatnud seda ametiresidentsi ega kodusele aadressile, vaid Helsingin Sanomatesse. Ja siis teatab Kallas nädala teises pooles veel, et rääkigu see Marin mida tahab, aga ega ma ei usu nagunii enne, kui olen eelnõud näinud," kirjeldas Hindrek Riikoja oma vaadet sündmustele.

Saate teine ajakirjanik, Indrek Lepik, leidis, et kogu lõppevat nädalat on iseloomustanud selle vestluse metatasand: "Me arutame vähem selle üle, kas Eesti ja Soome peaksid selle küsimuse lahendama, kuivõrd seda, mida taotles Kallas ja mida taotleb Marin. Sest ka Marin jõudis öelda, et ta näeb selles Eesti sisepoliitikat, et valitsusel on vaja näidata, kuidas ta töötab oma inimeste eest."

Riikoja hinnangul on Kallase probleemi lahendamisele lähenenud valesti. Kui Eestil on vaja läbirääkimisi, siis ei ole mõtet neid alustada teisele poolele haiget tegemisega, sest siis on ju teda, et see ei vii mitte kuskile, leidis ta.

"Mõtleme sellele, kuidas oleksime reageerinud, kui oma inimeste Eestis töötamisest huvitatud Ukraina peaminister oleks eelmisel kevadel [tollasele peaministrile] Jüri Ratasele samasuguse kirja saatnud ja selle lehes lasknud avaldada. Ma arvan, et Eesti ühiskondlik suhtumine sellisele sammule oleks olnud palju teravam ja valusam kui tänasel hetkel soomlastel," rääkis Riikoja. "Selliste kirjadega ei peeta läbirääkimisi ega saavutata kompromisse. Seda enam Reformierakonna poolt, kes on ise kogu aeg rõhutanud seda, et välispoliitika peab olema erakondadeülene ja seal astutud sammud ei tohi olla tingitud sisepoliitikast. Seda on Reformierakond aastakümneid rääkinud ja nüüd tehakse Kaja Kallase isikus kõik täpselt vastupidi - tehakse välispoliitilisest küsimusest sisepoliitiline küsimus," leidis ta.

Riikoja võrdles Kallase tegevust eelmise valitsuse siseministri, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) tollase liidri Mart Helmel solvanguga Soome peaministri suunal, kes teatas, et Soomes on poemüüjast saanud peaminister.

"Loomulikult oli Mart Helme väljaütlemine, selle sõnavalik pehmelt öeldes kohatu, aga Kaja Kallase praegue samm ei ole sugugi mitte kohatum. See on täpselt sama kohatu. Ja Eesti-Soome positiivsetele suhetele küll mitte kuidagi kaasa ei aita. Sama moodi ei aita see mitte kuidagi kaasa selle olukorra lahendamisele, sest seda olukorda ei saa lahendada sellisel viisil. Seda teab Kaja Kallas väga häsi. Selles mõttes oli Sanna Marinil kahtlemata õigus, et Kallas on neid samme astunud sisepoliitilistest huvidest lähtuvalt - selleks, et näidata sisepoliitiliselt, et ta midagi teeb. Mõtlemata sellele, et tema sõnad ei aita selle olukorra lahendamisele mitte kuidagi kaasa. See on kahetsusväärne," rääkis Riikoja.

Lepiku sõnul valdavad teda Kallase kirja suhtes kahetised tunded, sest inimeste jaoks, keda see teema puudutab, on olukord ebanormaalne. "Selles mõttes on kriitika Soome suunal õige, aga ma olen põhimõtteliselt sinuga nõus, et see kiri ei lahendanud seda probleemi, mis meil on," märkis Lepik.

Tema hinnangul võib keskmise soomlase suhtumine eestlastesse sarnane sellele, milline on eestlaste suhtumine ukrainlastesse. "Selles mõttes on raske hinnata, kui palju sümpaatiat eestlaste mured pälvivad," tõdes Lepik.

Lepiku viitele, et võib-olla tundis Kallas olevat sunnitud aktiivsemalt tegutsema, kuna välisminister Eva-Maria Liimets pole küsimuse lahendamisega hakkama saanud, leidis Riikoja, et välisministeeriumile ei saa tegevusestust ette heita: "Kui teed tööd, aga töö tulemused ei ole objektiivsetel põhjustel hiilgavad, siis kas peab nendest kogu aeg kõvahäälselt rääkima? Kas see aitab meid edasi? Praktikas ei aita. Mis oleks sellest kasu, kui Liimets räägiks kogu aeg oma tegevustest, aga me pole kuhugi jõudnud? Võib-olla oleks saanud asju teisiti ajada, aga ei saa öelda, et ministeerium poleks sellega tegelenud."

Riikoja viitas ka eelmise välisministri Urmas Reinsalu käekirjale: "Meenutame eelmist välisministrit, kes oli pruut iga pulmas ja kadunuke igal matusel - aga kas sellest, et ta oma asjadest kõva häälega rääkis, ka muutus midagi? Kas Soome reageeris eelmisel aastal kuidagi teistmoodi tänu sellele, et Reinsalu justkui midagi tegi ja sellest kõva häälega rääkis? Ei muutunud ju. Reinsalu avaldused ei sundinud ka Poolat eelmisel kevadel muutma oma otsust panna oma piriid transiidiks kinni."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: