"Eesti ei vaja sellist eelnõu," ütles Samost, kes rääkis, et tutvus nii eelnõu enda, seletuskirja ning kommentaaridega sellele. "See eelnõu teeb põhimõtteliselt kõikidest Eesti kodanikest automaatselt kahtlustatavad," lisas ta.

Samost kirjeldas, kuidas kõik Eesti kodanikud on andnud riigile oma sõrmejäljed, kui on käinud passi taotlemas. Juba aastaid on Eestis väljastatavad passid sisaldanud biomeetrilisi andmeid, ehk kiipi, kus on info meie sõrmejälgedega. Kui esialgne info oli rahustav ja öeldi, et see võimaldab näiteks USA viisat taotleda ja sujuvamalt piire ületada, siis keegi ei öelnud, et see info talletatakse ka politsei andmebaasides ja neid saab hakata kasutama kuritegude uurimisel, märkis Samost.

Sildam tõi välja, et eelmise valitsuse siseministrid, EKRE liikmed Mart Helme ja Alar Laneman, on selle eelnõu kooskõlastanud. "Nad ilmselt leidsid, et andmebaaside ristkasutus aitab kaasa kuritegevuse vastasele võitlusele," ütles Sildam.

Samost leidis siiski, et kuritegevuse vastane võitlus ei saa toimuda inimeste privaatuse vähenemise hinnaga.

Sildami sõnul häiriks teda, kui kuiteo sündmuskohalt leitakse sõrmejäljed, aga riik ütleb, et ei saa midagi teha, sest ei saa neid hakata võrdlema Eesti passi saanute sõrmejälgedega: "Sellega ma nõus ei oleks."

Samost aga rõhutas, et ei soovi, et riik kohtleks teda potentsiaalse kurjategijana: "Mina olen sellega väga nõus, kuna see näitab, et Eesti on demokraatlik õigusriik, mis austab kõigi kodanike põhiõigusi ja vabadusi ning see, et kuskil on mõned avastamata kuriteod, kaasa arvatud ka mõned väga rasked ja koledad, see on selle vaba demokraatliku õigusriigi hind. Paraku nii on."

Samost tõi ka välja, et eelnõu kooskõlastusringil viitas kaitseministeerium, et kui seadusemuudatused vastu võetakse, puudub inimesel vähemgi teadmine, kes ja millisel alusel nende biomeetrilisi andmeid töötleb. "Kaitseministeerium tegi ettepaneku seaduseelnõu muuta, et andmeid oleks võimalik kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks neid kogutakse, aga siseministeerium jättis selle arvestamata," tõdes ta.

Sildam vastas sellele, et eelnõu kohaselt saab inimene vähemalt küsida, kes tema andmete vastu huvi on tundnud.

Samost viitas ka andmekaitseinspektsiooni hoiatusele, et seadusemuudatuse läbiminekul hakatakse isikuandmeid koguma ühel eesmärgil, aga kasutama hoopis teisel. "Siin on küsimus, kas see on kooskõlas hea õigusloome tavaga, aga see võib olla ka ebaproportsionaalne põhiseaduse mõttes. See võib olla vastuolus ka üleüldise õigusliku põhimõttega olla riigi poolt rahule jäetud - andmete kogumine pole sellega kindlasti kooskõlas. Siseministeerium on kõik need [muudatus]ettepanekud arvestamata jätnud," rääkis Samost.

Samost avaldas lootus, et muudatusettepanekud tulevad riigikogus praegu käiva menetluse ajal arutusele, kuid tema sõnul on halb see, et ainuke erakond, kes ABIS-ega sissetoodavate muudatuste vastu võitleb on EKRE. Oma maailmavaate ja põhimõtete poolest võiks ka sotsiaaldemokraatidel ja Reformierakonnal midagi nende vastu olla, leidis Samost.

Teemaks tõusis ka kuriteopaigas asunud inimeste mobiiltelefonide jälitamise teema, mille Euroopa Kohus hiljuti seadusevastaseks tunnistas. Sildam tõi esile, et see aitas 1990ndatel tabada sarimõrvari Juri Ustimenko. Mobiilside andmed võiksid olla uurimise alguseks, mitte tõendiks, mille prokuratuur kohtusse läheb, leidis Sildam.

Veel üks privaatsuse aspekt, mida Samost ja Sildam puudutasid, oli turvakaamerate kasutamine.

"Ka see, et meil neid nii palju turvakaameraid, on privaatsuse riive. Ka selle üle on meil diskussioon pidamata," leidis Samost. Ta rõhutas, et küsimus on selles, kui kaua turvakaamerate salvestisi säilitatakse.

"Ja kellel salvestisel juurdepääs," lisas Sildam. "Ma eeldan, et..." "Me kõik eeldasime, et riik võtab sõrmejäljed passi saamiseks, aga selgus, et neid saab veel aastakümneid hiljem otsida," lõikas Samost kolleegile vahele.

"Mina olen väga usaldav ja usun, et riik ei kuritarvita," märkis Sildam, mille peale Samost vastas: "Ma arvan, et sa oled eksinud."

Lisaks oli saates juttu uute võimalike maksude teemast, inflatsioonist ning peaminister Kaja Kallase avalikust kirjast Soome peaministrile Sanna Marinile töörände taastamiseks ning laiemalt Eesti riigi käitumisest selle teema käsitlemisel.