"2030. aastaks peab Euroopa Liit rohepöörde raames vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab ka transpordi maksustamist viisil, mis suunaks elanike transpordieelistusi säästvama transpordi poole," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits äsja avaldatud raportit kommenteerides.

Raporti ülevaatest selgub, et kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt oli transpordimaksude osakaal kogu maksulaekumisest 2019. aastal 1,1 protsenti, siis Eestis oli see 0,1 protsenti.

Rohepööre tähendab ka vajadust hakata kiirema tempoga hooneid renoveerima, et vähendada nende energiakulusid, rõhutas Piirits.

Piiritsa sõnul kogutakse Eestis keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. "Näiteks 2019. aastal moodustas kütuseaktsiis 6,1 protsenti kogu Eesti maksulaekumisest, samas kui liikmesriikide keskmine jääb kolme protsendi piiresse. 92 protsenti kütuseaktsiisist moodustavad laekumised diislikütuselt ja bensiinilt, mille kasutus hakkab eeldatavasti kiiresti langema," ütles Piirits.

"Arenguseire Keskuse prognoosi järgi väheneb 2030. aastaks bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra," lisas ta.

Elektrienergiaga seotud maksutulud on Eestis Euroopa Liidu keskmisest samas üle kolme korra väiksemad ja moodustasid 2019. aastal vaid 0,4 protsenti kogu Eesti maksulaekumisest. "Elektri puhul pole Eestis hetkel maksutõusuks aga ruumi, sest CO2 kvoodi hinna suurenemine on toonud juba kaasa märkimisväärse hinnatõusu, mis suunab elanikke ilmselt elektrikasutust vähendama," märkis ta.

Piirits rõhutas, et keskkonnamaksud ei saa hakata korvama vähenevaid eelarvetulusid. "Keskkonnamaksud ei saa olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud," ütles ta. "Küll peab riik rohepöörde nõuetele vastamiseks vaatama üle senised keskkonnahoidu puudutavad maksud."

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks "Tulevikukindel maksustruktuur", milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.