Ministeeriumid olid ABIS-e eelnõu kooskõlastamisel kriitilised

Ministeeriumid tegid biomeetriliste isikuandmete koondamise eelnõule ehk ABIS-ele kooskõlastamisel terve rea märkusi, viidates nii vastuolule inimõigustega kui riskidele kaitseväelaste lisamisel andmebaasi.
Välisministeerium märkis 2020. aastal kooskõlastusringil, et kooskõlastab eelnõu tehtud märkustega arvestamisel.
Välisministeeriumi märkuse järgi võinuks eelnõu rakendamisel tekkida vastuolu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga võetud kohustustega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
Välisministeerium viitas, et isikuandmete kaitse üldmääruse järgi väärivad sellist laadi isikuandmed, mis on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, sealhulgas biomeetrilised andmed, erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada.
"Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) peab biomeetriliste isikuandmete töötlemist
intensiivseks sekkumiseks isiku privaatsusõigusesse, mis on kaitstud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga kaheksa," seisis välisministeeriumi märkuses.
"Kui tegemist on delikaatsete isikuandmete kogumise ja muu töötlemisega, peab suurem selgus ning isikute õiguste kaitse olema tagatud seaduse tasandil. Riigi poolt kogutavate biomeetriliste andmete koondamine ja säilitamine ühes andmekogus, selle andmekogu töö korraldamine, andmete loetelu kehtestamine, juurdepääsuõiguste andmine, järelevalve teostamine ning andmete säilitamise ja kustutamise õigusaktide vastuvõtmise andmine täitevvõimule on küsitav, kuna biomeetriliste isikuandmete töötlemine sekkub intensiivselt isiku õigustesse," märkis välisministeerium.
Seda kinnitab ministeeriumi kinnitusel ka andmekaitse inspektsiooni andmekogude juhend, kus on selgitatud, et vajadus sätestada seaduse tasandil isikuandmete töötlemise sisu ja maht sõltub nii andmekogu kui ka muu avaliku teabe puhul põhiõiguste riive intensiivsusest.
"ABIS kui loodav biomeetriliste andmete "superandmekogu", mis on midagi enamat kui seniste andmekogude biomeetriliste andmete osade ühteliitmine, võib võimaldada täitevvõimule senisest rohkemat sekkumist ning ohustada kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitset," leidis välisministeerium.
Ka kaitseministeerium märkis aastal 2020, et eelnõu tutvustamisel kaitseministeeriumis toodi välja, et andmed on eraldi kogumites, kuna need on kogutud erinevatel eesmärkidel ja nende kasutamine on lubatud üksnes eesmärkidel, mille jaoks on need kogutud. Samas eelnõule lisatud ABIS-e põhimääruse kavandist nähtub, et erinevatel eesmärkidel kogutud biomeetriliste andmete kasutamist lubatakse laiemalt.
"Eelnõust ja sellele lisatud ABIS-e põhimääruse kavandist võib järeldada, et kavandatud on tegevväelaste biomeetriliste andmete töötlemise võimaldamine paljudes teistes menetlustes, mis ei ole kogumise eesmärgiga seotud (näiteks kodakondsuse saamise ja taastamise menetluses ning elamisloa menetluses). Kaitseministeerium ei nõustu tegevväelaste biomeetriliste andmete kasutamise eesmärkide laiendamisega," märkis kaitseministeerium.
Kaitseministeeriumi kinnitusel ei tagata eelnõuga andmesubjektidele õigusselgust ning see annab ulatuslikuma õiguse andmete töötlemiseks, kui on
andmete kogumise eesmärk. "Eelnõuga tehtavad muudatused raskendavad tulevikus andmesubjektidel tuvastamist, kes ja millisel õiguslikul alusel nende biomeetrilisi andmeid töötleb. Palume eelnõu muuta viisil, mis
tagab andmete kasutamise vaid neil eesmärkidel, milleks neid seaduse alusel kogutakse."
Nii eelnõu kinnitamisel valitsuses kui selle menetlemisel riigikogus jäi enamus märkustest ja kriitikast arvesse võtmata.
Toimetaja: Aleksander Krjukov