Helme: olen tõsiselt mures isikuvabaduste pärast

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et on tõsiselt mures isikuvabaduste pärast, ent samasooliste paaride abiellumine ei oleks vabadus vaid erikohtlemise nõudmine.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on tõusnud suve algul rekordiliselt kõrgele. Viimase nelja nädala küsitluste koondtulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,2 protsenti, EKRE-t 21,7 protsenti ja Keskerakonda 19,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Helme rääkis, et talle meeldib aeglane reitingu tõusutrend. "Aeglane tõus on kinnistunud asi. Kiired kõikumised on sellised asjad, et täna on sul see toetus ja homme võib see olla kellegi teise tulba taga. See aeglane kindel tõusutrend on kindlasti pikas plaanis parem asi," sõnas ta.

Helme hinnangul on EKRE-le edu toonud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ja biomeetriliste andmete seaduse (ABIS) vastu seismine.

"Kui meie poole on hakanud vaatama inimesed, kes meid siiamaani ei ole vaadanud lihtsalt sel põhjusel, et me tegeleme teemadega, mis ei ole olnud meie tuumikteemad, siis tegelikult peaksid need erakonnad, kes ennast liberaaliks nimetavad, olema praegu kabuhirmus," sõnas Helme.

"Inimesed kõik kahtlustavad, et me valisime välja mingi teema, millega populistlikult trummi taguda. Ei valinud. Nii nagu NETS-i puhul ja selle hädaolukorraseaduse puhul ja ka ABIS-e seaduse puhul on meil väga tõsine ja siiras mure selle pärast, et me liigume samm sammult ja erinevate seaduste kaupa tükk-tüki haaval suure jälgimisühiskonna poole, kus isikuvabadused ei ole enam teostatavad," rääkis ta.

Saatejuht Anvar Samost märkis, et EKRE nimi ütleb, et tegemist on konservatiivse erakonnaga, aga seisukohad viitavad klassikaliselt liberaalsetele seisukohtadele, kodanikuõigused, üksikisikuvabadused.

"Need on teemad, kus me näeme väga selgelt, kuidas vabadusi ahistatakse või vabadusi lausa võetakse ära ja keegi teine ei paista muret tundvat selle üle Eestis. Meil tulid kaks end liberaalseteks nimetavat erakonda võimule ja nende põhilised suured poliitilised algatused on nii-öelda kruvide kinni keeramised. Me võime ju öelda, et see on meile poliitiliselt mõistlik kalkulatsioon, et me kõnetame neid inimesi, kellele vabadused on tähtsamad, kes siiamaani meie poole ei ole vaadanud, aga see tegelik põhjus on selles, et me olemegi mures vabaduse pärast," lausus Helme.

Samost küsis, et kui rääkida sellest, et iga inimene võiks vabal oma elu korraldada ja oma õnne poole püüelda, siis miks ei võiks kaks samast soost inimest vabalt omavahel abielluda.

"See on juba erikohtlemine, mida nõutakse. See ei ole enam samad õigused. Siin me ei näe, et kellegi vabadusi oleks ahistatud, siin me näeme, et on tulnud juurde küllaltki väikesed ja marginaalsed ühiskondlikud grupid, kes nõuavad enda erikohtlemist ja seda erikohtlemist ma ei poolda," vastas Helme.

"Ma ütleks, et kümne aasta pärast homoõigused ei ole enam mingi teema, sest ühiskond on jõudnud tagasi sinna, kust ta alustas ja aru saanud, et see on mingi eksitus," lisas ta. 

Samost viitas, et EKRE reiting ei ole enam 15 protsenti, vaid on 21 või 25 protsenti, siis selle toetuse sees on ka inimesi, kes toetavad näiteks samasooliste abielusid ja mingitel muudel põhjustel toetavad EKRE-t. Samosti sõnul ei saa EKRE enam neid inimesi samamoodi vastustada või ärritada.

"Ma arvan, et nende inimeste hulgas, kes meie juurde on tulnud, väga palju neid inimesi ei ole, kes ei tea, mis on meie põhiseisukohad," vastas Helme.

Helme rääkis veel, et tänase riigikogu opositsiooni koostöö ei suju kõige libedamalt, näiteks ei ole EKRE-l olnud kõige lihtsam saada allkirju oma koostatud umbusaldusavaldustele. "Eelmises riigikogu koosseisus me olime opositsioonis esimeses pooles Keskerakonnaga ja teises pooles Reformierakonnaga ja saime omavahel kokkuleppele. Sellist väga omaette nurkades istumist ma ka ei mäleta," lausus Helme.

"Eks siin ole objektiivsed põhjused, üks on see, et Isamaa tegeleb väga palju iseendaga ja parlamendis opositsioonipoliitikaga tegeleb vähem ja sotsiaaldemokraatidega meil on lihtsalt maailmavaateliselt kõige suuremad erimeelsused üldse. Ka emotsionaalselt sotsiaaldemokraadid pigem suhtlevad ükskõik, kelle teisega, kui meiega," sõnas Helme. Ta lisas, et suhtlus sotsiaaldemokraatidega siiski täielikult katkenud ei ole.

Helme sõnul mängib rolli ka kohalike omavalitsuste valimiste lähenemine. "Siin on selge poliitiline armukadedus. Me oleme täna peamine opositsioonierakond niikuinii, tingitud oma suurusest, tingitud oma poliitilise stiili agressiivsusest. Teistel opositsioonierakondadel on teatav mõru tunne kogu aeg, et me võtame kogu opositsiooni võitlustandri enda kätte ja nad ei tahagi meid selles väga aidata," lausus Helme.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: