"Nad soovivad [sanktsioonimääruse] sõnastuse pehmendamist sellises ulatuses, et sanktsioonide kehtestamisel pankadele ei oleks reaalselt mingit mõju," ütles üks anonüümsust palunud diplomaat EUobserverile.

"See on puhas näide sellest, kuidas rahalised huvid asetatakse põhimõtetest kõrgemale," lisas teine diplomaat.

"Seal on 26 riiki ühe vastu. Seega peavad nad lõpuks järele andma," ütles kolmas diplomaat.

Austria diplomaadid takistasid Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ettevalmistamist neljapäeval, märkis EUobserver.

Kui ajakirjanikud küsisid selle kohta Austria rahandusministrilt Gernot Blümelilt, väitis ta, et ei tea teemast midagi.

Samas teatas Austria välisministeerium oma kodulehele pandud avalduses, et toetab sanktsioonide kehtestamist ka Valgevene finantssektorile, kuid lisas samas: "On väga tähtis, et finantssanktsioonid ei kahjustaks Valgevene rahvast. See on meie ühine huvi, et Valgevenet ei tõugataks veelgi enam Venemaa mõjusfääri."

Austria retoorikat vajadusest mitte kahjustada Valgevene rahvast ega tõugata riiki Venemaa rüppe kirjeldas üks Euroopa Liidu allikas kui tüüpilist häma, mis peab tähelepanu oluliselt kõrvale juhtima.

"On võimatu kehtestada sanktsioone ilma, et kaoks mõned töökohad ja see on Lukašenko, mitte Euroopa Liit, mis viib Valgevene ühe lähemale Venemaale," märkis ametnik.

Lisaks toob EUobserver esile, et Austria pangad saavad Euroopa Liidus kõige enam kasu äriajamisest Valgevenega. Kui ka teiste riikide pangad hakkasid Valgevenest välja tõmbama, siis Austria omad suurendasid oma kohalolekut. Kaks EL-i allikat väitsid EUobserverile, et Austria pankade kaudu saavad Valgevene pangad 90 protsenti oma laenudest.

Lisaks on näiteks Raiffeiseni pangal Valgevenes isegi oma tütarettevete Priorbank, mis laenab raha otse režiimile alluvatele ettevõtetele. Raiffeisen on tihedalt seotud ka Austria Rahvaparteiga (ÖVP ), mille suhtes on alustatud uurimist seoses kahlustega partei ebakorrektses rahastamises. Pank on ka Lukašenko režiimiga lähedastes suhetes, kuna Priorbanki nõukogu istub Valgevene peamise naftafirma Belarusneft tegevjuht Aleksandr Ljakov, kes pakub otsekontakti Valgevene juhtkonnaga.

Euroopa Liidu ettevalmistatavad sanktsioonid tabaks Valgevene naftatöötlemise, väetise- ja tubakatööstust ning peaks saama valmis enne suvepuhkuste perioodi. Euroopa Liidu meetmete järel on oodata samasuguste sanktsioonide kehtestamist ka USA, Kanada ja Ühendkuningriigi poolt, mis on EL-iga sel teemal tihedas kontaktis, märkis EU observer. Lisaks valmistab EL ette 78 Valgevene režiimi kõrge ametniku ning riigi juhtkonnaga seotud kaheksa ettevõte suhtes.