"Eesti on üks juhtriike Valgevene demokraatlike jõudude toetamisel. Oleme tänulikud Eesti valitsusele Valgevene-teemalise arutelu algatamise eest ÜRO Julgeolekunõukogus ja toetuse eest Euroopa Liidu Nõukogu diskussioonides," rääkis Tsihhanovskaja Kadriorus peetud pressikonverentsil pärast kohtumist president Kersti Kaljulaidiga. "Eesti on olnud väga sõnakas," lisas ta ning tõi esile Eesti tehnilist toetust Valgevene vabale meediale ja üliõpilastele. "Olen kindel on, et Eesti teeb nii palju kui suudab," ütles ta.

Tsihhanovskaja sõnul oli Euroopa Liidu vastus pärast 9. augusti presidendivalimiste võltsimist üsna kiire ning tänaseks kehtib Valgevene režiimi suhtes kolm sanktsioonide paketti. Need oleksid võinud olla laiemad, aga ilmselt on Euroopa Liit tahtnud jätta ruumi ka nende tugevdamiseks, märkis Valgevene opositsiooniliider. "Loodan, et sanktsioonide neljas pakett[, mida pärast Ryanairi lennuki kaaperdamist ette valmiststakse] saab olema palju tugevam," märkis Tsihhanovskaja.

President Kaljulaid kinnitas oma esinemises, et Eesti teeb kõik mis võimalik Valgevene demokraatlike jõudude toetamiseks.

"Kas meist on abi - ma ütlen, ausalt, et ma ei tea. Me tahaks näha kiiremaid muutusi, aga tihti me tunneme end tihti jõuetuna," rääkis Kaljulaid. "Aga te olete saabutanud selle, et Valgevene on tagasi Euroopa kaardil. Kui veel paar aastat tagasi oli Valgevene unustatud riik, siis nüüd see enam nii ei ole. See on Valgevene rahva saavutus," ütles Eesti president.

Kaljulaidi sõnul tahab Eesti tagada selle, et sanktsioonide alla pandud Valgevene kapital ei liiguks läbi Eesti. "Me mõned spetsiifilised vihjed siiski saime, mida kontrollida, et ka läbi Eesti ei liiguks sanktsioonide alla pandud kapitali ega ka muud mitte. Kindlasti ma annan selle informatsiooni edasi ka vajalikele ministeeriumidele," ütles president.

Rääkides Valgevene opositsiooni tegevusest, selgitas Tsihhanovskaja, et nende peamine eesmärk on vabade valimiste korraldamine ning Valgevene rahvale otsustusõiguse tagamine riigi arengusuuna määramisel.

Küsimusele protestide korraldamisest vastas Tsihhanovskaja, et neid on välismaal lihtne nõuda, kuid kohapealsetel inimestel keeruline korraldada. "Nõus, et protestid peavad kasvama. Aga on lihtne rääkida surve suurenamisest, kui elad eksiilis. /---/ Aga te isegi ei kujuta ette repressioonide taset Valgevenes," rääkis ta.

Tsihhanovskajal on esmaspäeval kavas veel kohtumised riigikogu esimehe Jüri Ratase, välisminister Eva-Maria Liimetsa, riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja riigikogu liikme Urmas Reinsaluga.