"Riigipead ja valitsusjuhid palusid meil esmaspäeval tulla välja valdkonnapõhiste majandussanktsioonidega, mille kehtestamisega me ei ole EL-is harjunud. On ka mõned valdkonnad mis kohe mõttesse tulevad," ütles Borrell.

"Valgevene on suur kaaliumkloriidi eksportija: 2,5 miljardit dollarit. See kõik liigub läbi Balti riikide. Seda on kerge kontrollida, kui seda tõesti tahta. Võib ette kujutada ka seda, et läbi Valgevene Euroopasse tulev gaas tuleks Euroopasse mõne muu toru kaudu ja Valgevene kaotaks transiiditasud, mis ei ole tühised," lisas Borrell. 

Valgevene sundis pühapäeval Ateenast Vilniusse teel olnud Ryanairi lennuki MiG-29 hävitajaga maanduma Minskis, kus vahistati lennuki pardal olnud ajakirjanik ja opositsiooniaktivist Raman Pratasevitš.

EL-i liidrid otsustasid vastusena keelata Valgevene lennufirmadel EL-is lendamise ja kutsusid EL-i lennufirmasid Valgevene õhuruumi vältima.

"Lennuki kaaperdamine reisija kinnivõtmiseks nõuab tugevat reaktsiooni. Me tegime esmaspäeval otsuse lennutranspordi osas ja see teeb Valgevenele haiget, aga Euroopa liidrid palusid rohkemat. Kui me ei oleks nüüd jõudu näidanud, oleks see olnud tõend, et me ei taha seda teha," ütles Borrell.

Valgevene sanktsioone arutatakse neljapäeval EL-i välisministrite kohtumisel Portugalis, kuid Borrelli sõnul ei ole otsuseid veel oodata.

Ehkki lennuki maanduma sundimine on EL-i päevakorra etteotsa toonud Valgevene, hoiatas Borrell, et pikemas plaanis peab blokk välja mõtlema, kuidas tegeleda Lukašenko peamise toetaja Venemaaga.

"Suhted Venemaaga on väga halvad ja me oleme nüüd punktis, kus me peame otsustama mida järgmiseks teha," ütles Borrell. 

Borrelli hinnangul on president Vladimir Putin otsustanud vastasseisu kasuks ja muutunud aina autoritaarsemaks ka kodumaal.

"Aga me peame olema ettevaatlikud. Venemaaga tegeledes läheb meil rahvusvahelise õiguse rikkumise peatamiseks vaja EL-is ühtsust, aga me peame suutma ka nendega rääkida," ütles Borrell.