Eesti abistab Valgevene surve alla sattunud Leedu piirivalvet

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Leedu-Valgevene piiripunkt. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Ints Kalnins

Eesti kavatseb aidata Leedu piirivalvet, mis on sattunud Valgevene režiimi organiseeritud illegaalsete immigrantide surve alla. Abi antakse Euroopa Liidu piirivalveameti Frontex raames, selle täpset mahtu politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei avalda.

"Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) on tõepoolest pöördunud liikmesriikide, sealhulgas Eesti poole, et kaasata täiendavat tuge Leedu piiri valvamisse. Tuge sooviti nii täiendavate ametnike kui tehnika näol, mida teiste seas ka Eesti omalt poolt Leedule pakub," ütles PPA rahvusvahelise koostöö büroo politseinõunik Helen Neider-Veerme esmaspäeval ERR-ile.

Ta lisas, et julgeolekukaalutlustel ei saa ta lähemalt avaldada, millises mahus PPA Leedu piiri valvamisse panustab.

"Ametnike arv ja tehnika maht sõltub edaspidi paljuski ka hetkeolukorrast, kus rändesurve muutudes kaalutakse jooksvalt, kas panust Leedu piiri valvamisse vähendada või veelgi suurendada. Edasistest sündmustest nii Leedu kui teiste EL riikide piiridel sõltub ka see, kui pikalt piiri valvamise tuge nii Eesti kui teiste ühisoperatsioonile kaasatud ametnike poolt vajatakse," selgitas politseikolonelleitnant Neider-Veerme.

Leedu on sattunud viimastel nädalatel Valgevenest saabunud migrantide surve alla, keda aitavad väidetevalt piirile Valgevene võimud. Migrantide arvu järsku kasvu seostatakse Valgevene valitseja Aleksandr Lukašenko kättemaksuga Leedule, mis on üks juhtivaid Lukašenko režiimi kriitikuid ning pakub varjupaika Valgevene opositsiooni liikmetele.

Kui eelmisel aastal tabati Valgevenest ebaseaduslikult Leedusse saabumiselt 81 inimest, 2019. aastal 46 ja 2018. aastal 104 inimest, siis tänavu on üle Valgevene piiri ebaseaduslikult Leetu saabunud 405 sisserändajat, valdavalt iraaklased, kes saabuvad Minskisse Bagdadist tšarterlendudega.

Neider-Veerme sõnul seirab Frontex olukorda EL-i piiridel pidevalt ning on valmis olukorra muutudes igale liikmesriigile täiendavaid ametnikke või tehnikat appi saatma.

Frontexi ühisoperatsioonidel osalevate ametnike lähetuskulu ja tehnika kulu kaetakse Frontexi eelarvest.

"Tegemist on tavapärase Frontexi ühisoperatsiooniga rändesurve alla sattunud riikides, mille sarnastesse on Eesti ka varem panustanud," märkis Neider-Veerme.

"Õigupoolest ongi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsuskohustus üksteist aidata ning nii on ka Eesti viimased 15 aastat igal aastal saatnud oma ametnikke appi teiste riikide piiridele. Näiteks on piirikontrolli ja valvamise ülesandeid täidetud Kreekas, Rumeenias, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Bulgaarias aga ka Lätis ja Leedus ning Poolas ja Soomes," selgitas Neider-Veerme.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: