Eesti loodab EL-i uuest varjupaigaametist tuge rändeprobleemi korral

Leedusse viimastel nädalatel saabunud migrandid Pabrade põgenikelaagris.
Leedusse viimastel nädalatel saabunud migrandid Pabrade põgenikelaagris. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Eesti tervitab eelmisel nädalal saavutatud kokkulepet, millega luuakse Euroopa Liidu Varjupaiga Amet (EUAA), kuna näeb selles võimalust saada kiiremat ja tõhusamat abi võimaliku rändekriisi tekkimisel meie piiril.

"Leiame, et praeguse varjupaiga tugiameti mandaadi laiendamine ja uue Euroopa Liidu Varjupaiga Ameti loomine on hea otsus. Eesti jaoks tähendab see, et kui meid peaks tabama rändesurve, siis saame me vajalikku abi," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Silvester Silver Stõun ERR-ile.

Euroopa Parlament ja riikide valitsusi esindav Nõukogu leppisid teisipäeval kokku Euroopa Liidu varjupaigaameti loomises. Viis aastat kestnud läbirääkimiste tulemusel muudetakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ümber Euroopa Liidu Varjupaiga Agentuuriks (EUAA).

Kui varasem tugiamet on olnud Euroopa Liidu tasandil varjupaigaküsimustes eeskätt kompetentsikeskus, mis pigem nõustab ja vahendab liikmesriikide vahel asüülitaotlejatele rahvusvahelise kaitse andmist puudutavat üldist informatsiooni, siis varjupaigaamet saab suuremad võimalused pakkuda rändesurve alla sattunud riikidele paremat ja kiiremat operatiiv- ja tehnilist tuge, selgitas Stõun. Hättasattunud riiki ametnike lähetamise ja tehnilise toe pakkumise kõrval võimaldab loodava ameti laiendatud mandaat anda liikmesriikide ametnikele ka asjakohaseid koolitusi. "EUAA loob võimaluse paindlikumalt ning kiiremini reageerida ka rändesurvele, toetades liikmesriikide võimekust sellega toime tulla," rõhutas siseministeeriumi nõunik.

"Uus mandaat võimaldab näiteks seirata ja abistada liikmesriike rahvusvahelise kaitse menetlustega ja vastuvõtu süsteemidega, pakkuda menetluslikku ja vastuvõtualast tuge ning aidata päritoluriigi teabe analüüside koostamisel ja turvaliste riikide määramisel," selgitas Stõun. Amet panustab kõikide liikmesriikide abistamisse samadel alustel – kas ebaproportsionaalse rändesurvesurve alla sattunud liikmesriigi palvel või ameti enda initsiatiivil, kuid loomulikult kokkuleppel liikmesriigiga. Liikmesriik peab enda palves selgitama pöördumise eesmärki, olukorda riigis, millist abi ametilt oodatakse ning milliseid meetmeid on liikmesriik ise rändesurve haldamiseks juba rakendanud. Seejärel saab amet kooskõlastada ja koordineerida abi, näiteks suunates enda ametnikud tuge vajavasse liikmesriiki.

EL-i varjupaigaametile planeeritakse luua minimaalselt 500 eksperdist koosnev reserv, keda vajadusel suunata abi palunud liikmesriiki. "Senisest selgemini saab olema reguleeritud EUAA menetlusmeeskondade koosseisu kuuluvate inimeste koolitamine ja värbamine ning muud nõuded. Näiteks peab lähetatav olema just selles valdkonnas, mis tööle ta lähetatakse, olema töötanud vähemalt aasta," ütles Stõun.

Eesti plaanib anda EUAA menetlusmeeskondade koosseisu kuus koolitatud töötajat.

Vahemeremaad nõustusid EL-i uue ameti mandaadiga siiski vaid osaliselt. Lisatud on klausel, mis tähendab, et uut mandaati rakendatakse täielikult alles siis, kui ülejäänud rändepaketi osas saavutatakse kokkulepe, teatas väljaanne Politico.

"Kokkuleppe tingimuslikkus tähendab seda, et määrus ei jõustu täielikult, teatud sätete jõustumine lükatakse edasi. Tavakorras jõustuvad määruse need osad, mis puudutavad otseselt uue ameti operatiivset tööd. Edasi lükatavad sätted puudutavad peamiselt loodavat seiremehhanismi, ehk EUAA uut ülesannet anda hinnang liikmesriikide varjupaiga süsteemi olukorrale," selgitas Stõun.

Tema sõnul soovitakse seiremehhanismi ülesehitamiseks pikemat perioodi ja seetõttu nähakse selle jõustumine ette alles 2023. aasta lõpus. "Kuna praegu on käimas 2020. aastal avaldatud rände- ja varjupaiga paketi läbirääkimised, siis määruse osad, mis on seotud ameti rolliga anda soovitusi liikmesriikide varjupaiga süsteemi parandamiseks, ning ebaproportsionaalse rändesurve hindamiseks, lükatakse edasi seni, kuni on olemas terviklik kokkulepe, milline saab olema uus Euroopa Liidu varjupaiga süsteem," ütles siseministeeriumi ametnik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: