"Oleme otsustanud toetada Leedut ka diplomaatiliste suhete kaudu. Oleme praegu ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja kavatseme selle teema Julgeolekunõukogus tõstatada ja seal arutada," rääkis Kallas reedel pärast kolme Balti riigi valitsusjuhtide videonõupidamist. Tema sõnul on Valgevene-teemaline arutelu ÜRO Julgeolekunõukogus plaanis septembris.

Lisaks tõstavad Eesti diplomaadid Leedu-Valgevene teema üles ka oma erinevatel kohtumistel nii USA kui ka Euroopa liitlastega, et toetada Leedut tema muredes, rääkis Kallas.

Küsimusele Leetu saabunud migrantide võimalikust ümberpaigutamisest Eestisse, vastas Kallas, et valitsus, ei ole sellist palvet seni saanud.

"Abipalvet ümberpaigutamisele ei ole tulnud. Kuna pole tulnud, siis aitame Leedut jätkuvalt nii tehniliste vahendite, inimeste kui ka kõigi muude kanalite kaudu. Ja Leedu peaminister oli selle eest väga tänulik," ütles peaminister Kallas.

Kallas tunnustas ka Leedu valitsusjuhti Ingrida Šimonytet, kes on pidanud sellise surve all tegutsema ning on sellega hästi hakkama saanud.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) rahvusvahelise operatiivinfo büroo juht Ivo Utsar ütles ERR-ile, et 2015. aasta rändekriisi ajal sai selgeks, et kui riigid hakkasid oma sisepiire sulgema, muutusid ka rändekanalid.

"Mis tähendab seda, et me hetkel loeme seda kõige tõenäolisemaks ja seetõttu meil on fookus rohkem sisepiiridele. Kindlasti jälgime sadamas toimuvat," sõnas Utsar.

PPA jaoks algab Eesti piiri kaitse Leedu-Valgevene piirilt, kuid läbi on mõeldud ka stsenaarium, kui täna-homme tabaks rändesurve Eestit.

"Meil on ka käivitatud hädaolukorra plaanide uuendamine ja ülevaatamine, kuhu on kaasatud ka kõik partnerid ja täna võib öelda, et see valmidus ja kindlustunne on juba olemas. Igaüks, kes mingil moel panustab mingis osas kriisi lahendusse, teab, mis ta teeb, kus ta saab oma ressursid ja mis on plaan B nende jaoks," lisas Utsar.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tomas Jermalavicius ütles, et suurim risk paistab olevat Valgevene propagandakampaania. See paneb tema sõnul aga Leedu suure pinge alla.

Eelmise valitsuse välisminister, opositsioonilise erakonna Isamaa liige Urmas Reinsalu tegi reedel avaldatud pöördumises üleskutse, et Eesti kui Ida-Euroopast valitud ÜRO Julgeolekunõukogu liige tõstatab seal Valgevene tegevuse küsimuse.

"Arvestades massilisi inimõiguste rikkumisi, mis on kvalifitseeritavad oma mahus inimsusevastaste kuritegudena, peaks Eesti algatama julgeolekunõukogus nõupidamise selle üle, et rahvusvahelise õiguse järgi peaks režiimi esindajad kandma ka juriidilist vastutust. Tuleks algatada julgeolekunõukogu ettepaneku eelnõu Valgevene inimsusevastaste kuritegude tribunali loomiseks," leidis Reinsalu.

Samuti oleks Reinsalu arvates mõistlik konsulteerida Leeduga Euroopa Ülemkogu erakorralise kokkukutsumise üle, mis kehtestaks režiimile Euroopa Liidu täiendavad survemeetmed.

"Vajalik on algatada Põhja-Atlandi Nõukogus arutelu NATO artikkel 4 alusel konsultatsioonide üle. Samuti peaksime oma diplomaatias tugevalt toetama, et USA, EL-i riigid ja [Euroopa] Komisjon survestaks arenguabi saavaid migrantide esmaseid lähterike jõuliselt tõkestama isikute liikumist Valgevenesse," kirjutas Reinsalu.