Stroomi rannas ja kahes Pärnu rannas tänavu ujuda ei soovitata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Stroomi rand Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tänavu on suplemine ebasoovitav Tallinnas Stroomi rannas ning Pärnus Vana-Pärnu ja Raeküla rannas, sest ujumisvee kvaliteet on viimased neli aastat ehk pikaajaliselt väga halb olnud.

Eestis on tänavu avatud 56 avalikku supluskohta. See tähendab, et supluskoha valdaja tagab selle korrastatuse ja hooldatuse ning suplusvee regulaarse seire ja info avalikustamise oma kulu ja kirjadega.

Avalikke supluskohti on tänavu kuue võrra enam kui mullu. Ning 36 supluskoha veekvaliteedi on terviseamet hinnanud tänavu väga heaks.

Seevastu kolmes avalikus supluskohas ei soovita terviseamet supelda, sest pikka aega on veekvaliteet neis valdavalt väga halb olnud: Stroomi rand Tallinnas ning Vana-Pärnu ja Raeküla rannad suvepealinnas.

"Pärast iga suplushooaja lõppu hinnatakse suplusvee kvaliteeti viimase nelja hooaja põhjal. See tähendab, et oht reostusega kokku puutuda on suur," ütles ERR-ile terviseameti peaspetsialist Aune Annus-Urmet. Seetõttu soovitas ta nendes randades ujumist vältida lahtiste haavade või nõrga immuunsüsteemi korral, samuti lastel.

"Tuleks vältida vee allaneelamist," rõhutas Annus-Urmet.

Kuigi EL-i reeglid lubavad ranna suure reostuse korral suplemiseks ka sulgeda, siis Eesti seda ei praktiseeri.

"Meil on kõik avalikud veekogud, käiakse omal vastutusel igal pool. Me ei saa supluskohti sulgeda," selgitas Annus-Urmet. "Kui oleks mingi pidev suur reostus, näiteks mikrobioloogiliste näitajate või naftareostuse tõttu, siis saame anda küll keelu, aga kontrollida seda ei saa, igaüks vastutab ikka ise."

See aga ei tähenda, et ka neis randades mõnel päeval suplemise ohutusele viitav sinilipp lehvida ei võiks.

Annus-Urmet selgitas, et rannalipu värv sõltub mitte pikaajalisest, vaid viimasest veeproovist, aga ka veetemperatuurist, laine kõrgusest, tuule suunast.

Näiteks Stroomi ranna viimane veeproov oligi väga hea, kinnitas Annus-Urmet.

Mille põhjal siis otsust teha, kas pikaajaliste näitude pealt tehtud soovituse või viimase proovi alusel? Annus-Urmet ütles, et mõlema. Kas ta siis ise läheks viimase näidu põhjal Stroomi randa või mitte?

"Selle viimase proovi põhjal läheksin küll," ütles ta.

Üldiselt hindas Annus-Urmet Eesti supluskohtade kvaliteedi heaks ning nimetas, et kõik kolm ebasoovitavat ujumiskohta asuvad linnades. Ta tunnistas, et raske on välja selgitada, kust reostus tuleb, kuid sellega tegeldakse.

"Stroomi rannas kõigub veekvaliteet kõige rohkem üles-alla. Seal on palju võimalikke reostusallikaid: sadamad, sadevee väljalasukohad, allikad. See on väga madal laht, kõik veed kogunevad kokku," põhjendas ta.

Pärnus aga võivad halvenenud veekvaliteedi ühed põhjustajad olla rannaalal karjatatavad veised.

"Nende arv on liiga suureks läinud, nüüd proovitakse nende arvu vähendada," ütles Annus-Urmet.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: