Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul kirjutati vaktsineerimiskohustus kvalifikatsiooninõuetesse sisse pärast riskianalüüsi. Ta selgitas, et puhtalt kaitsevahendite kasutamisest patsientide tervise hoidmiseks ei piisa.

"Meie inimesed satuvad erinevatesse situatsioonidesse, nad töötavad ööpäevaringselt, nad on koos väga erinevate patsientidega, kes võivad vahel ka väga rahutud olla," rääkis Adlas.

"Sellest nähtuvalt me leidsime, et ainukene teaduspõhine meetod tagada maksimaalne kaitse meie patsientidele on töötajate immuniseerimine."

Umbes 40 Tallinna kiirabi töötajat pole end vaktsineerida lasknud. Neist ligi pooled on lapseootel ning lähevad niikuinii peagi puhkusele. Järgmine vaktsineerimisvõimalus saabub töötajate jaoks järgmisel nädalal.

"Ja mai kolmas nädal on see, kus me peaksime otsustama, mida edasi teha nende inimestega, kes pole tahtnud või saanud seda vaktsiini teha," sõnas Adlas.

Kuni läinud aastani Tartu kiirabi juhtinud Ago Kõrgvee toetab Adlase otsust. "Tööandja tahab kaitsta abiandjaid, see tähendab oma kolleege. Tööandja tahab kindlasti kaitsta oma patsiente. Ma ei näe selles mitte midagi enneolematut, et tööandja võikski teha kohustuslikuks vaktsineerimise," rääkis Kõrgvee.

Ligi 20-aastase staažiga kiirabijuht astub peagi ka ise tööandja rolli. Veel enne mai lõppu võtab ta üle Narva haigla juhtimise. Kõrgvee loodab haigla töötajaid vaktsineerima meelitada läbi isikliku eeskuju. Siiski, ühel hetkel tuleb ka temal langetada otsus, kas vaktsineerimata töötaja lahti lasta.

"Ma arvan, et kui ta töötab kõrge riskiga kohas, nagu on kiirabi või erakorralise meditsiini osakond või siis tegelikult ikka kogu haigla, siis tuleks see täiesti kõne alla," ütles Kõrgvee.

Samas leiab Kõrgvee, et riik ei tohiks otsustamist ainult tööandja õlule jätta. "Riik võiks anda väga selge direktiivi, et kui elanikkonnale mingid erandid võiksid veel võib-olla kõne alla tulla, siis meedikutele oleks vaktsineerimine täiesti kohustuslik," pakkus Kõrgvee. "Välja arvatud nendel juhtudel, kui seal oleks tõepoolest mingi äärmine meditsiiniline vastunäidustus."

Sama meelt on ka Raul Adlas. "Igal juhul on see ebamugav hetk praegu," märkis Adlas, kelle sõnul peab Tallinna kiirabi oma töötajatest väga lugu. "See uus asi, mis epideemiaga on välja tulnud, riivab erinevate inimeste arusaamisi ja palju muud. Loomulikult oleks lihtsam, kui see nõue või kriteerium oleks üleriigiliselt kehtestatud," ütles Adlas.

Haigekassa andmetel on praegu vaktsineeritud 85,4 protsenti arstidest, kusjuures perearstidest on vaktsineeritud 90,7 protsenti. Õdedest on vaktsineeritud 73,4 protsenti ja ämmaemandatest 76,6 protsenti. Tervishoiutöötajate keskmine hõlmatus on 78,2 protsenti.

Tööinspektsioon: kui muud võimalust pole, võib töötajatelt vaktsineerimist nõuda

Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ametnikud ega ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik pole kohustuslikust vaktsineerimisest juttu teinud. Samas ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo juba märtsi lõpus, et hooldekodude töötajatele peaks vaktsineerimine kohustuslikus saama.

"Keset kriisi on muutusi üsna keeruline ellu kutsuda, aga kindlasti, kui oleme selle kriisi jõudnud lahendada, tuleb vaadata otsa ka seadusandlusele ja need reeglid, mille alusel antakse tegevusluba või ka pädevused, millal inimene tohib töötada vahetult klientidega, peavad muutuma," rääkis  Riisalo "Esimeses stuudios". "Sellise ohtliku nakkushaiguse puhul vaktsineerimine peab saama töötajatele kohustuslikuks."

Ka sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse on veendunud, et hooldekodude töötajad peaks olema vaktsineeritud. "Mina ei näe siin tegelikult seda varianti, et hooldekodudes hooldustööd on võimalik teha nii, et ennast ei kaitsta," sõnas Kuuse.

Ehkki nakatumist aitavad mingil määralt tõkestada ka visiirid, maskid, kitlid ja põlled, ei ole see Kuuse sõnul pikaajaline lahendus.

"Päris nii ka ei saa, et sellises kaitseskafandris käib kogu hooldekodu personal ringi selle asemel, et ennast vaktsineerida," ütles Kuuse. "Ega inimesed, kes hoolekandeasutuses elavad, vajavad ka inimlikumat kontakti. Ei saa olla niimoodi, et nad ei näe ruutsentimeetritki inimese näost."

Kuuse lisas, et vajadust õigusruumi muuta alles analüüsitakse. Ta kinnitas, et teatud erialadel lubab vaktsineerimist nõuda juba praegune kord. "Esimese hooga me keskendume sellele, et kontrollida tugevamalt üle see, kuidas on tehtud töökeskkonna riskianalüüsid," sõnas Kuuse.

Just riskianalüüs, seesama, millele viitas ka Tallinna kiirabi juht Raul Adlas, võib anda aluse töötajatelt vaktsineerimist nõuda. Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaie Saarep rääkis neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et enne töötajale seatud nõuete muutmist peab tööandja pikalt aru pidama.

"Riskide hindamine, meetmete kavandamine, töötervishoiuarstiga läbirääkimine, et kas see vaktsineerimine on vajalik ja sobiv," loetles Saarep. "Ja alles siis, kui on leitud, et kõik muud meetmed ei ole piisavad sellel tegevusalal, võib tööandja kehtestada vaktsineerimise nõude. Siis tekib töötajal võimalus kaaluda, kas ta soovib või ei soovi vaktsineerida."

Kui töötaja ei soovi uute nõuetega kohaneda, tuleb tööandjal mõelda, kas inimesele on pakkuda mõnda teist töökohta. Kui ka seda pole, võib töötaja lahti lasta.

Lõuna-Eesti hooldekeskus vaktsiinikohustust ei kehtesta

Samasugust protsessi on läbi tegemas Eesti suurim, Iru hooldekodu. Kolmapäevases "Reporteritunnis" rääkis hooldekodu juht Jaanika Luus, et elanike kaitsmiseks on vaktsineerimine kõige efektiivsem viis. Uusi töötajaid värvates seab Iru hooldekodu vaktsineerimise juba praegu üheks tingimuseks. Kes ei ole veel vaktsineeritud, sel tuleb kirjalikult tõendada, et ta pärast tööleasumist vaktsiini vastu võtab.

Peagi laieneb vaktsineerimiskohustus ka olemasolevatele töötajatele. "Riskianalüüsis meie töögrupp tegeleb sellega, et me viime vaktsineerimiskohustuse sisse. Anname mõistlikud tähtajad selle teostamiseks. Kuna me ise vaktsineerime, ei tohiks töötajatel sellega probleeme olla," ütles Luus.

Kuut hooldekodu pidava Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tulik nimetas töötajate vaktsineerimiskohustust radikaalseks. "Meie oleme seda meelt, et vaktsineerimine jääb rangelt vabatahtlikuks. Ja hetkel meie kodude juhid selles ei ole probleemi näinud, et liialt paljud oleks keeldunud."

Ülo Tulik märkis, et ettevõtte hooldekodude elanikest on vaktsineeritud ligi 95 protsenti. Enamikes hooldekodudes on vaktsineeritud ka üle 90 protsendi töötajatest, ainult Kose kodus on see protsent 60 juures. "Täna on ka selge see, et mitmed nendest, kes algselt ei tahtnud, on juba meelt muutnud ja tahavad vaktsineerida," sõnas Tulik.

Tulik ütles, et kui hakata töötajatelt vaktsineerimist nõudma, võib osa inimesi töölt lahkuda. "Ja kui on heade kogemustega inimene, siis see toob ettevõttele probleemid kaasa," rääkis Tulik ning lisas, et hoolekandesektor on tugevalt alarahastatud. "Uue töötaja leidmine võib olla piisavalt raske. Mina isiklikult ei toetaks täna sellist radikaalset lähenemist, et me muudame seadust nii, et kõik peavad vaktsineerima."

Rait Kuuse aga märkis, et vaktsineerimata töötajad võivad hooldekodule ka majanduslikku kahju tuua.

"Kui lüüa kokku kõik kahjud nii hooldekodu pidajale, riigile kui inimestele, mis tulevad seoses sellega, et töötajad ja kliendid haigestuvad ning surevad, et tuleb teha erakorralisi kulutusi, siis vaktsineerimises kõhklemine on ikka väga kulukas," rääkis Kuuse.

"Seisukoht on meil üsna ühene, et vaktsineerimisest hoidumine hoolekandeasutuses ei ole tolereeritav," lisas Kuuse. "Millised saavad olema ühe või teise hooldekodu osas need konkreetsed lahendused, see sõltub kohalikust olukorrast."