Brüsseli meedia: kliimapakett ajas Euroopa Komisjoni lõhki

Laiaulatuslik kliimameetmete pakett, mille Euroopa Komisjon kolmapäeval avalikustas, tekitas vastuolusid komisjoni liikmete seas ning veerand neist esitas plaanile oma vastuväiteid, kirjutab kaks Brüsseli telgitagustega kursis olevat meediaväljaannet.
"Ettekuulutusena tulevastest vaidlustest esitas märkimisväärne arv komisjoni volinikke vastuseisu paketi osadele, mis tõstaks järgnevatel aastakümnetel Euroopa ettevõtete ja majapidamiste kulusid, mis tõuseksid tänu saastamise maksustamisele," kirjutas ajaleht Financial Times (FT).
FT andmeil hääletas Euroopa Komisjoni austerlasest eelarvevolinik Johannes Hahn kolmapäeva hommikul peetud komisjoni koosolekul - mõni tund enne paketi avalikustamist - selle vastu ning veel kuus volinikku esitasid oma detailsed vastuväited paketi mõne osa suhtes.
Väljaande Politico teatel oli vastalisi kõigist kolmest suurimast poliitilisest perekonnast - nii komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni Euroopa Rahvapartei, komisjoni juhtiva asepresidendi, kliimateemade juhi Frans Timmermansi sotsiaaldemokraatide kui ka liberaalse Uueneva Euroopa fraktsioonist.
Suurim tüliõun on süsiniku maksustamine
Suurimaid erimeelsusi paketis tekitab kava laiendada praegust süsinikuheitmetega kauplemise süsteemi (ETS, eesti keeles HKS), mida seni kasutati energeetikas ja tööstuses tekkiva CO2 heitme vähendamiseks ning kuhu hiljem on liidetud ka lennundus, veel ka muule transpordile ja hoonetele.
ETS-i leiandamise taga on peamiselt Saksamaa liidrid - nii kantsler Angela Merkel kui ka komisjoni sakslasest juht von der Leyen, kirjutas Politico.
See, kui tugevat vastuseisu Saksamaa toetatud algatus juba Euroopa Komisjonis tekitas, annab aimu, milliseks võib kujuneda ettepaneku vastuvõtt liikmesriikide pealinnades, tõdeb Politico.
Süsinikumaksu kehtestamine autotranspordile tähendab igal juhul lööki tavainimeste rahakotile ning see toob paljudele meelde 2018. aasta kollavestide meeleavaldused Prantsusmaal, mis said samuti alguse kütusehinna tõusust, märkis väljaanne.
Seda on kritiseerinud ka keskkonnaühendused ning kriitikud on leidnud, et sellise sammuga pannakse õhusaaste eest maksma just kõige vaesemad ühiskonna kihid. Samuti leiavad tööstusringkonnad, et taoline poliitika jätab nad ilma võimalusest investeerida rohelistesse tehnoloogiatesse, edastas FT.
Toimetaja: Mait Ots