Kiimapaketi 12 erineva algatusega, mis hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat, seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

"Fossiilkütusel põhinev majandus on end ammendanud," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pressiteate vahendusel. "Euroopa oli esimene maailmajagu, kes teatas, et on 2050. aastaks kliimaneutraalne, ning nüüd oleme esimesed, kes esitavad konkreetse tegevuskava selle saavutamiseks."

Kõik Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekud on omavahel seotud ja üksteist täiendavad, edastas komisjoni pressiteenistus. Paketi, mille Euroopa Komisjon on pealkirjastanud "Fit for 55" (eesti keeles: "55-ks suutlik") erinevate määruste, direktiivide ja muude algatuste kogumaht on umbes 3700 lehekülge.

Heitkogustega kauplemise süsteem tõstab CO2 hinda

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) määratakse CO2 hind ja alandatakse igal aastal teatavate majandussektorite heitkoguste piirmäära. Lisaks teeb komisjon ettepaneku kiirendada üldist heitkoguste piirmäära iga-aastast vähendamist.

Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada järk-järgult lennundusele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud ja lisada laevanduse heitkogused esimest korda HKS-i.

Selleks et saavutada heite vähenemine maanteetranspordis ja hoonesektoris, luuakse maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütteainete jaotuse jaoks uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem.

Tänu HKS-ile on viimase 16 aastaga vähendatud elektritootmise ja suure energiakasutusega tööstusharude heidet 42,8 protsenti, märgib komisjon.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvest tehtavatele kliimakulutustele peaksid liikmesriigid kasutama kogu oma heitkogustega kauplemisest saadud tulu kliima- ja energiaprojektidele. Kindlaksmääratud osa maanteetranspordi ja hoonete jaoks loodava uue süsteemi tuludest peaks minema haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele avalduva võimaliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.

Riigid saavad individuaalsed eesmärgid

Jõupingutuste jagamise määrusega kehtestatakse igale liikmesriigile kõrgemad heite vähendamise eesmärgid seoses hoonete, maanteetranspordi ja riigisisese meretranspordi, põllumajanduse, jäätmete ja väiketööstusega. Nende puhul arvestatakse iga liikmesriigi erinevat lähtepositsiooni ja suutlikkust, märkis komisjoni pressiteenistus.

Maakasutust, metsandust ja põllumajandust käsitlevas määruses sätestatakse 2030. aastaks EL-i üldine CO2 sidumise eesmärk, mis tuleb saavutada looduslike sidujate abil ning mis vastab 310 miljonile tonnile CO2 heitele.

Riiklikud eesmärgid kohustavad liikmesriike hoolitsema oma süsinikusidujate eest ja neid laiendama, et saavutada kõnealune EL-i eesmärk.

EL peaks seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. Euroopa Liidu metsastrateegia eesmärk on parandada EL-i metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ja säilitatakse elurikkust.

Samuti esitatakse selles kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Suured muutused energeetikas

Energeetika valdkonnas soovib komisjon, et 2030. aastaks 40 protsenti energiast taastuvatest allikatest, samas väheneks biomassi põletamine ning riigid saavad konkreetsed iga-aastased sihtnumbrid energiatarbimise vähendamiseks.

Kuna energia tootmine ja kasutamine tekitab 75 protsenti EL-i heitkogustest, on äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile, tõdeb komisjon. 

Taastuvenergia direktiivis seatakse eesmärk toota 2030. aastaks 40 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest. Kõik liikmesriigid annavad oma panuse selle eesmärgi saavutamisse ning konkreetsed eesmärgid pakutakse välja taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses.

Selleks et täita nii EL-i kliima- kui ka keskkonnaeesmärke, karmistatakse bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid säästlikkuskriteeriume ning liikmesriikidel tuleb kõik bioenergia toetuskavad töötada välja selliselt, et järgitakse puitbiomassi astmelise kasutuse põhimõtet.

Üldise energiatarbimise ja heite vähendamiseks kehtestatakse energiatõhususe direktiiviga kõrgem siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk EL-i tasandil. Sellest juhindutakse riiklike panuste kindlaksmääramisel ja sellega peaaegu kahekordistatakse liikmesriikide iga-aastast energiasäästukohustust. 

Avalik sektor peab igal aastal renoveerima 3 protsenti oma hoonetest, et juhtida renoveerimislainet, luua töökohti ning vähendada energiakasutust ja maksumaksjate kantavaid kulusid.

Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul ei ole võimalik EL-i rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada ilma energiasüsteemi ümber kujundamata – see on sektor, kus tekib suurem osa EL-i heitest. "Selleks et olla 2050. aastaks kliimaneutraalsed, peab taastuvenergia evolutsioonist saama revolutsioon ja me peame tagama, et energiat ei raisata," ütles volinik pressiteate vahendusel.

Piirangud transpordiheitele, alternatiivkütuste taristu

Maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks on vaja eri meetmeid, mis täiendaksid heitkogustega kauplemist, tõdeb komisjon.

Sõiduautode ja kaubikute rangemad CO2 heite normid kiirendavad üleminekut heitevabale liikuvusele. Nendega nõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55 protsenti ja 2035. aastaks 100 protsenti võrreldes 2021. aasta tasemega. Selle tulemusena on kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod heiteta.

Alternatiivkütuste taristut käsitleva läbivaadatud määruse kohaselt peavad liikmesriigid suurendama laadimisvõimalusi vastavalt heiteta autode müügile ning paigaldama suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid: iga 60 kilomeetri järel elektrisõidukite laadimiseks ja iga 150 kilomeetri järel vesiniku tankimiseks.

Kuna ka lennuki- ja laevakütused põhjustavad märkimisväärset saastet, on ka nende puhul vaja sihipäraseid meetmeid heitkogustega kauplemise täiendamiseks, tõdeb komisjon.

Alternatiivkütuste taristu määruses nõutakse, et õhusõidukitel ja laevadel oleks suuremates sadamates ja lennujaamades juurdepääs puhtale elektrile. Algatus "ReFuelEU Aviation" kohustab kütusetarnijaid segama ELi lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse hulka üha rohkem säästvaid lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO2 heitega kütuseid.

Samamoodi stimuleeritakse algatusega "FuelEU Maritime" säästvate laevakütuste ja heiteta tehnoloogia kasutuselevõttu, kehtestades Euroopa sadamaid külastavates laevades kasutatava energia kasvuhoonegaaside sisalduse piirmäära.

Energiatoodete maksustamine muutub

Energiatoodete maksustamise süsteem peab kaitsma ja täiustama ühtset turgu ning toetama rohepööret, kehtestades õiged stiimulid, rõhutab komisjon. 

Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames tehakse ettepanek viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendades puhtaid tehnoloogiaid ning kaotades aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist.

Uute eeskirjade eesmärk on vähendada energiaga seotud maksukonkurentsi kahjustavat mõju ning aidata kindlustada liikmesriikidele tulu keskkonnamaksudest, mis on majanduskasvu seisukohast vähem kahjulikud kui tööjõumaksud, tõdes komisjon.

Lisaks kehtestatakse uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, et Euroopa kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist.

Sellega tagatakse, et heite vähendamine Euroopas aitab kaasa üleilmsele heite vähenemisele, selle asemel et hoogustada CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat. Samuti on selle eesmärk julgustada väljaspool Euroopa Liitu tegutsevaid tööstusettevõtjaid ja meie rahvusvahelisi partnereid liikuma samas suunas, teatas komisjon.

Ettepanek luua kliimameetmete sotsiaalfond

Euroopa Komisjon märgib ka, et kuigi keskpikas ja pikas perspektiivis kaalub EL-i kliimapoliitikast saadav tulu üles selle ülemineku kulud, võib kliimapoliitika avaldada lühiajalises perspektiivis lisasurvet haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Kolmapäeval esitatud paketi meetmed on kujundatud selliselt, et kliimamuutustega võitlemise ja nendega kohanemise kulud jaotuksid õiglaselt, kinnitab komisjon.

Euroopa Komisjon märgib, et CO2 heite hinnastamise vahendid suurendavad tulusid, mida saab reinvesteerida, et hoogustada innovatsiooni, majanduskasvu ja investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse.

Samas tehakse ettepanek luua uus kliimameetmete sotsiaalfond, et pakkuda liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, mille eesmärk on aidata kodanikel rahastada investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning puhtamasse liikuvusse.

Kliimameetmete sotsiaalfondi rahastataks EL-i eelarvest summas, mis on võrdne 25 protsendiga tulust, mis saadakse eeldatavalt hoonete kütmiseks kasutatavaid kütteaineid ja maanteetranspordikütuseid hõlmavast heitkogustega kauplemisest.

Mitmeaastase finantsraamistiku sihipärase muudatuse alusel eraldatakse selle kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Ettepanekuga kasutada samaväärset liikmesriikide poolset rahastust suunataks sotsiaalselt õiglasse üleminekusse 144,4 miljardit eurot. 

Ettepanekute aluseks Euroopa roheline kokkulepe

Kolmapäeval avaldatud meetmetepaketi aluseks on Euroopa rohelise kokkulepe kava, mille komisjon esitas 11. detsembril 2019 ja milles seati eesmärgiks muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Tänavu juulis jõustuva Euroopa kliimamäärusega sätestati siduvas õigusaktis EL-i võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

2020. aasta detsembris teatas Euroopa Liit ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsile oma kohustusest vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti, mis on EL-i panus Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisse.

EL-i kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktide tulemusena on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes juba 24 protsenti vähenenud. Samas on EL-i majandus samal ajavahemikul kasvanud ligikaudu 60 protsenti, mis tähendab, et majanduskasv on heitest lahutatud. See juba rakendatud ja ennast tõestanud õigusraamistik on esitatud õigusaktide paketi alus, rõhutab Euroopa Komisjon.

Komisjon kinnitab ka, et on enne kõnealuste ettepanekute esitamist teinud ulatuslikud mõjuhindamised, et mõõta rohepöörde pakutavaid võimalusi ja sellega seotud kulusid.

2020. aasta septembris toetas põhjalik mõjuhinnang komisjoni ettepanekut suurendada EL-i 2030. aastaks seatud netoheite vähendamise eesmärki vähemalt 55 protsendini võrreldes 1990. aasta tasemega. Sellest nähtus, et see eesmärk on saavutatav ja kasulik. Kolmapäeval esitatud seadusandlikke ettepanekuid toetavad üksikasjalikud mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse seotust paketi muude osadega.  

Euroopa Liidu pikaajaline eelarve (MFF) järgmiseks seitsmeks aastaks toetab rohepööret. 2021.–2027. aasta 2 triljoni euro suuruse mitmeaastase finantsraamistiku ja NextGenerationEU programmidest on 30 protsenti mõeldud kliimameetmete toetamiseks; 723,8 miljardi euro (jooksevhindades) suurusest taaste- ja vastupidavusrahastust, mis aitab rahastada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavasid NextGenerationEU raames, eraldatakse 37 protsenti kliimameetmetele.